Stig Rästa: Rock Hotel oli see ansambel, mis andis mulle ise bändi tegemiseks suurima tõuke
Reedel jõudis poelettidele Stig Rästa värske ja äärmiselt avameelne raamat "Minu Kennedy", millest leiab mitmeid pikantseid lugusid ning muusiku sisemisi mõtisklusi ja dialooge. Muuseas meenutab trükikirjas Stig ka aega, kui käis 11. klassis ja töötas Rock Hoteli transamehena.
Stigi sõnul oli Rock Hotel see ansambel, mis andis talle ise bändi tegemiseks suurima tõuke. "Tavaliselt sõitsin kas mina või mu sõber Erkki koos Heigo Mirko ja venna Silveriga kontserdi eel varem kohal, et tehnika üles panna. Paigaldasime kõlarid, kidravõimendid, bassivõimendi, mikrofonid, kõikvõimalikud juhtmed ja muu vajaliku. Häälestasime pillid ja kontrollisime, et monitoridest oleks kõik kuulda. Kogu see asi sai meil suhteliselt ruttu selgeks. Teadsime sentimeetri pealt, kuidas kellelegi miski meeldis, kuidas Tiit Kõrvitsa kitarriplokk sättida ja kui kaugel pidid trummid üksteisest olema, et Harryl oleks mugav. Teadsime täpselt Margus Kappeli pilli kõrgust, et ta põlved sinna alla mugavalt ära mahuksid. Ivol pidi igaks juhuks olema ees noodipult laulusõnadega ja selle peal valgusti," kirjutab Stig ja lisab, et kui puuduksid transamehed, oleks bändi toimimine küsimärgi all, sest nende panus on bändimeestele ülioluline.
"Kontserdi ajal juhtus ikka igasugu asju. Pidime olema turvamehed ja purjus rahvast lavalt tagasi hoidma. Teinekord pidin jooksma salvrätikutega Harry juurde ta näolt higi pühkima, sest tal olid käed tööd täis ja higi voolas silma. Tihti juhtus ka seda, et tantsitasime Erkkiga bändimeeste naisi, et neil igav ei oleks."
Raamat "Minu Kennedy" saadaval Apollo raamatupoodides. Teisipäeval, 1. detsembri õhtul kell 18:00 tutvustab Stig Rästa Solaris Keskuse Apollos oma intrigeerivat kirjateost ja jagab soovijatele autogramme.
