PUBLIKU EKSKLUSIIV! Paul Van Dyk: pole midagi paremat, kui mängida enda lemmikmuusikat inimestele üle maailma!
Mis oli Sinu isiklikuks ajendiks hakata muusikat tegema?
Kui Berliini müür langes, läksin ma linna kõikidesse ööklubidesse ja mul tekkis kiindumus elektroonilise muusika vastu. Edaspidiselt hakkasin ma nii enda kui ka oma sõprade jaoks mixtape'e tegema. Üks sõber andis ühe Berliinis töötavale promootorile, kes pakkus mulle seejärel otsekohe tööd ja ma teadsin tol hetkel, et see ongi see, mida teha tahan.
Millist karjäärivalikut ootas Sinult ema?
Ma alustasin helitehniku õpilasena ja ilmselt ootas mu ema, et helitehnik saab ka minust.
Kumba rohkem naudid — produtseerimist või esinemist?
Ma armastan mõlemat võrdselt. Üks inspireerib teist.
Milline nägi välja Sinu esimene kontsert?
Mu esimene etteaste oli 1991. aasta mais, Berliinis asuvas ööklubis nimega Tresor. Ma mäletan, et see oli ühtviisi põnev, aga samas ka hirmuäratav!
Kuidas on aja jooksul Sinu etteaste arenenud?
Tehnoloogia perspektiivis on mul ühesugune kirg nii muusika kui selle esitamise vastu. Loomulikult alustasin ma vinüülidega, kuid kohe kui tekkis võimalus kasutada esinemise juures ka stuudiotehnikat, haarasin sellest kinni. Nüüd mängin arvutite, klaviatuuride ja MIDI-kontrolleritega, mis annavad laval täieliku kontrolli mu loomingulisuse üle.
Kuidas mõtestad Sa enda jaoks lahti oma visuaalse identiteedi?
Ma katsun näha ennast läbi publiku silmade. Kui ma oleksin Paul Van Dyki kontserdil, rahva seas, mida tahaksin lisaks muusika kuulmisele ka näha? Kui see on mul enda jaoks lahti mõtestatud, siis mina ja mu meeskond teeme kõvasti tööd, et jõuda lõpliku produktsioonini. Aga loomulikult on minu jaoks esmatähtis siiski muusika…pime tuba ja strobovalgus võivad ka väga lahedad olla.
Mis on kõige levinum valearusaam DJ elust?
Et ümberistumised, pikad ootamised lennujaamade ooteruumides, hilinenud lennud, pikad järjekorrad tollis ja kõik muu selline jama ei eksisteeri DJ-de maailmas. Need asjad on täiesti reaalsed ja tavaliselt igal nädalavahetusel terve aasta vältel. Ärge saage minust valesti aru — ei mingeid kaebusi! Aga ma ei arva, et see on esimene või viimane asi, mille peale inimesed mõtlevad, kui nad tahavad DJ-ks saada.
Milline on olnud Sinu selle aasta hittlugu, mille kohta Sa tead, et see tantsupõrandal kedagi külmaks ei jäta?
“For an Angel”, “Home” ja sel aastal kindlasti “Lights”, aga need on vaid mõned näited.
Rohkem kui 20 aastat muusikatööstuses seljataga — kus Sa enda arust oma pikal karjääriredelil hetkel asud?
Ma mängin intimestele üle maailma enda lemmikmuusikat. Sellest enam midagi paremat olla ei saa.
Muusika on tänapäeval väga digitaalne, mis tundeid see Sinus tekitab?
Tarbijana armastan ma, et võin muusikat kuulata ükskõik kus ja kui mul lugu on meeles, siis saan ma selle endale kohe ka alla tõmmata. Muusikuna meeldib mulle väga fakt, et tehnoloogia areng võimaldab koostööd teha muusikutega teiselpool maakera.
Kas Su fännid on millegi veidraga ka hakkama saanud?
Vahel saadetakse mulle sotsiaalmeedia vahendusele metsikuid pilte. On lastud teha tätoveering väga tavatusse kohta ja matkitud mu soengut, kuid minu meelest pole see veider. See näitab, et ma jõuan läbi muusika enda publikuni ja see on ükskõik millise artisti jaoks üks parimaid tundeid.
