“Tundsin — issand jumal, ma olen nii tubli,” pahvatab Krista. “Adusin järsku, et ma olen hea ema oma tütrele ja ma olen hea tütar oma emale. Ma hoolin oma sõpradest, ma hoian neid. Ka ülemusena tundub, et ma saan hakkama. Ma ei olnud iseenedale seda ammu-ammu öelnud. Et ma olen hea just sellisena, nagu ma olen — ma ei pea sundima end kellelegi meeldima,” arutleb ta.