"Seda mäletan hästi, kuidas me ennast toiduõliga kokku määrisime ja aeda päevitama läksime, aga ma ei mäleta, et meil oleks päiksepõletust olnud kunagi väiksena või noorena," rääkis Eti Soo, kelle haigus avastati 10 aastat tagasi.

"Ma mäletan hästi, et märtsis 2005, kui ma sain 25, oli mul plaaster veel sünnimärgi peale tõmmatud ja ma mõtlesin, et mis seal ikka, küll ma kunagi lähen arsti juurde, aga siis ta hakkas juba veritsema...," kirjeldas neiu, et ta viivitas arsti juurde minekuga päris pikka aega. Tagantjärgi arvab ta, et kui oleks kohe läinud, siis ei oleks tal ehk lümfisõlmi ära lõigatud.

Onkoloogiasse jõudes saadeti ta kohe opituppa, kus toimus esimene operatsioon. Hiljem teatati, et on vaja sügavamalt lõigata ja nii see läks: "Oligi see järgmine operatsioon, läksin lümfisõlmedest lõikama vajalikku ära, aga siis nad opi käigus nägid, et on vaja kõik ära võtta, parema jala kubemest siis."

Eti rääkis, et kui haigus avastati, siis ta ei mõelnud kunagi, et midagi võib halvasti minna: "Mul ei tulnud seda pähegi, ja ega arst ka ei kasutanud sõna "vähk", vaid kasutas sõna "melanoom" ja tollel ajal ei olnud see aktuaalne teema."

Tänaseks päevaks melanoomist jagu saanud neiu seisis uute raskustega silmitsi 2008. aastal, kui tal avastati maksa küljest moodustis, mis aga õnneks healoomuliseks osutus.

Kuigi Eti päikeselistel päevadel enam päevasel ajal õues ei käi, ja kui üldse, siis ainult range päikesekreemi korra all, ütleb ta, et seljatatud haigus tuletab end pidevalt meelde: "Kogu aeg mõtlen sellele, sest jalg valutab, aga ma võtangi seda nii, et selline asi oli ja tuleb edasi minna."

Jõulutunneli annetustelefonid on avatud:

Helistades 900 7701 - annetad 2 eurot; 9007702 - 5 eurot; 9007703 - 25 eurot.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena