"Milline kohutav ebaõnn! Kui töötasin piloodina lennufirmas, pandi see kinni, nüüd kui kirjutan ajakirjale, pannakse see ka kinni. Kas asi on minus?" esitleb ta olukorda läbi endale omase huumoriprisma, kuid annab siiski mõista, et asi on naljast kaugel ning et teda valdab leinameeleolu.

"Tänu Cosmopolitani Eesti toimetusele sain oma elu esimese kirjutava ameti. Ja seda veel väljaandes, mida teavad absoluutselt kõik inimesed lääne maailmas! Ma võtsin oma igakuist kirjatööd väga tõsiselt ja väärtustasin seda kõrgelt. Ranged tähtajad distsiplineerisid mind," meenutab ta.

Zezerani sõnul oli naisteajakirjale kirjutamine olnud talle alati vaid helesiniseks unelmaks, kuid töö saamiseks võttis ta siin initsiatiivi enda kätte. "Küsisin viisakalt, kas saaksin enda kolumni ning saades peatoimetajalt vastuseks, et jah, saad küll, mõtlesin, wow, Eestis tõesti saabki asju imelihtsalt ajada!" räägib ta. "See on suurepärane näide sellest, kuidas selles riigis on kõik omavahel seotud ja milliseid unikaalseid võimalusi see loob."

Milliseid tundeid Sinus, kallis lugeja, Cosmo sulgemine tekitab?

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena