INTERVJUU! Toomas Hendrik Ilves: ma ei teinud kunagi poppi. Olin korralik õpilane
Teie õppisite ja saite hariduse Ameerika Ühendriikides. Kui meenutate natuke sealset koolisüsteemi ja distsipliini, siis kuidas suhtuti Teie koolis puudumistesse?
Halvasti. Kui puudumiseks põhjust ei olnud, said selle päeva eest hindeks O. Ja kindlasti suheldi vanematega.
Mis põhjustel Teie oma kooliajal tundidest puudusite?
Ma ei puudunud. Ainult siis, kui olin haige. Ma ei teinud kunagi poppi. Olin korralik õpilane, kellele ei tulnud pähegi kooli mitte minna. See oli iseenesestmõistetav, et käid koolis, kui ei ole haige, mida ma ikka muud teinuks?
Milline on Teie seisukoht selles, et noored käivad peredega reisimas ja seda paraku ka vahel koolitundide arvelt?
Mul ei meeldi see. Või olgu, kui koolitöö on ette tehtud, siis võib mõnikord ka sellist reisimist korraldada. Aga tõesti ainult siis, kui koolitöö on ette tehtud.
Kas kuidagi võib olla Teie arvates õigustatud see, et 7-päevase kultuurireisiga õpib kordades rohkem kui näiteks kunstiajaloo tunnis?
Kui lapsevanem on kultuuriajaloolane, siis võibolla küll. Muidu ma ei usu seda.
Kui palju annab maailma nägemine enne ülikooli astumist või kutse valimist õige otsuse tegemisele Teie arvates juurde?
See on täiesti individuaalne. Mina ei olnud enne ülikooli maailma eriti näinud, sest suviti käisin tööl. Kui meie vennaga olime noored, polnud vanematel pikemaks reisimiseks raha.
Oli Teil juba kooli ajal siht silme ees, millega soovite tulevikus tegeleda?
Jaa, aga ma ei teinud seda. Mõtlesin bioloogiale või loodusteadusele ning kuigi ülikoolis läksingi alguses õppima loodusteadust, siis lõpetasin eksperimentaalpsühholoogiaga. Tõsi, seda peeti samuti loodusteaduseks. Ent üldiselt ma ei arva, et inimene peabki tegema seda, mida kaks esimest aastat ülikoolis õpib, sest alles siis saad aru teaduse avarustest.
Enne lõpetust ei saa me üle ega ümber Euroopa hingelisest seisundist. Kuidas saab eestlasest vahetusõpilane või vahetusüliõpilane Pariisis toimunud terrorirünnaku varjus end Euroopas õppides turvaliselt tunda?
Ma ei tea. Minu poeg Luukas, kes töötab Brüsselis, istus nädal pärast [13. novembri] Pariisi terrorirünnakuid laupäeval ja pühapäeval kodus, sest kõigil Brüsseli elanikel soovitati mitte minna välja, tänavatele. Ma ei kutsu kedagi üldisele kartmisele või hirmu tundmisele, küll aga peab olema mõistlikult ettevaatlik.
