INTERVJUU! Rakett 69 saatejuht Aigar Vaigu: Eesti vajab noori, kes soovivad panustada kogu inimkonna arengusse

Aigar Vaigu, Rakett 69 kohtunik
• Magistrikraad füüsika erialal Tartu Ülikoolist
• Töötab teaduri ja insenerina Aalto Ülikoolis ja Soome Mõõtmiste keskuses VTT-MIKES

Millega igapäevaselt oma tööaega sisustate?
Minu praegune töö on põnev, sest olen kaasatud tegemistesse, mille eesmärk on välja töötada üliturvalise sidepidamise standardi tehniline lahendus. Nagu ikka, on kaasaegse teadlase töö paljuski programmeerimisega seotud. Nii ka minul, sest oma mõõtmiste juhtimist kui andmete analüüsi on mõistlik automatiseerida. Kuigi mõnikord võtab selle süsteemi ülesseadmine oluliselt rohkem aega kui katse ise, on suure ja väga täpselt korratud mõõtmiste hulga pealt palju lihtsam saada pädevaid tulemusi. Kevadsemestril astun optika ja mõõtmiste kursuse jooksul ka korduvalt üliõpilaste ette, sest korraldan ülesannete lahendamise seminare.

Mida ja kus selleks õppima pidi ning millal ja kuidas jõudsite äratundmisele, et soovite just sellega tegeleda?
Juba keskkoolis HTG-s oli selge, et tahan minna õppima füüsikat. Huvi füüsika vastu ei olnud tingitud mitte soovist sellele erialale tööle minna, vaid seda kannustas ja kannustab jätkuvalt soov looduse toimimist mõista. Nii jätkusidki mu füüsikaõpingud Tartu Ülikoolis ja pärast magistrikraadi kaitsmist asusin õppima Aalto Ülikooli ehk endisesse Helsingi Tehnikaülikooli. Nii ongi füüsika hea alusharidusena andnud mulle vabaduse teha alati seda, mis mulle üle kõige meeldib.

Kuidas sattusite Rakett 69-sse ja mis sel hooajal Teie põhiülesannete hulka kuulub?
Rakett 69-ga olen olnud seotud päris algusest peale. Ühel koosviibimisel soovitas praegune Delfi loovjuht Ester Vaitmaa, et füüsika paremaks populariseerimiseks peaks keegi tegema teadust ja võistlust täis saate. EFS-i esimees, Kaido Reivelt võttis sellest mõttest kinni ning mõne aja pärast saigi Ylle Rajasaare abiga teoks seda ideed tutvustav pilootsaade, kus kaks võistkonda ehitasid Tartus pudeliraketti, mis pidi kõrgele lennule lisaks ka piloodi ohutult maa peale tagasi tooma. Siis, kui avanesid TeaMe programmi toetusrahad, valiti juba saatesarjaks arendatud idee toetuse vääriliseks. Salvestustele eelnenud suvel kutsus Ylle Rajasaar mind sellesse saatesse kohtunikuks. Mis sai edasi, seda saab juba ETV ekraanilt jätkuvalt laupäeviti 19:35 vaadata.
Minu töö saatega algab selle ettevalmistamisel, kui koos teadustoimetajaga paneme kirja ülesannete toorideed ning mõtleme välja ka lahendused.

Mida Rakett 69 annab osalejatele ja ka noortele üldiselt?
Saade annab eelkõige võimaluse teha midagi tõeliselt lahedat ja kindlasti annab see noortele juurde kindlust, et muuta maailma ja teha vägevaid asju.

Mida on Rakett 69 Teile andnud ja mida vastu nõudnud?
Rakett 69 on andnud palju uusi tutvusi ning huvitavaid väljakutseid, millele on tulnud tehniline lahendus leida. Vastu on võtnud see suurel hulgal minu ja ka mu lähedaste inimeste aega.

Millistele noortele on Rakett 69 mõeldud?
Noortele, kes tahavad elus hakkama saada ja ise midagi ära teha. Meie saade innustab noori mõtlema suurelt ning seejuures tuletab meelde, et tehniline taip ja oskus oma ideed vormi valada on selle juures tublisti abiks.

Rääkige palun mõni tähelepanuväärne lugu Rakett 69 eelmistest hooaegadest.
Neid lugusid on palju. Kõige meeldejäävamad on aga sellised, kus teoreetilistest arvutustest lähtuvalt on ülesanne kokku pandud ja katsetamine annab soovitud tulemused. 3. hooajal oli mõte anda võistlejatele ülesanne vahetada autol tühja rehviga ratas, aga tõstevahenditeks on vaid teip, prügikott ja madratsipump. Kuna mul autot käepärast ei olnud, siis tegin rehkenduse, kas samasuguse meetodiga annaks tõsta ka voodit. Nii saigi Prisma kilekotist, köögipaberi rulli torust ja lõikelauast improviseeritud tõsteseade, mille abil oli võimalik tõsta kilekotti puhudes voodi ühte nurka. Arvutust järgi pidi sama kõvasti puhudes saama tõsta ka autot. Nagu olid arvutused ennustanud, nii ka läks. Just ennustusvõime ongi füüsika ja matemaatika suur väärtus.

Mida võiksite soovitada noorele, kes ei tea, mida ta tulevikus teha tahaks?
Eesti vajab noori, kes soovivad panustada riigi ja rahva ning loomulikult ka kogu inimkonna arengusse. Tehniline taip, analüüsivõime ja töökus on veel need omadused, mis selle sooviga peaksid kindlasti kaasas käima. Siis ongi ideaalne kooslus koos. Olulisem küsimusest, kas tegeleda humanitaaria või reaaliaga on see, kus seda teha, sest alati tasub õppida neilt, kes Sinust paremad ja näha maailma kaugemalt kui koduväravast. Aga alati tasub õppida programmeerima, sest siis on rohkem vabadust ja võimalusi.