04.03.2004, 14:36
Tavaline eripära
Gümnaasiumiklassides kannab viiendik kooliskäijad prille. Põhikoolis on seis mõnevõrra parem, kuid sealgi on lühinägelikkus väga tavaline. Miks vajavad juba nii noored inimesed prille? Mida teha, et silmad kauem tervetena püsiksid?
Tegelikult pole lühinägelikkus hoopiski haigus või ebanormaalne seisund, nagu sageli arvatakse. Tegemist on iseärasusega, mis seotud organismi kasvamise ning arenguga. Enamasti tekib tahvlile vaatamisega probleeme 9-12 aastaselt, kus silma suurus muutub ning fokuseerimine nõrgeneb. Kooliajal võib nägemisteravust tähistav miinus kaugemale venida, kuid täisealiseks saades ja organismi kasvu peatudes lühinägelikkuse progresseerumine üldjuhul lõppeb ning jääb samaks kogu eluks.
Muuseas – koolitüdrukutel esineb lühinägelikkust rohkem kui poistel ja põhjuseks pole siin hoopiski mitte suurem usinus koolitöös või raamatute lugemises. Neil on lihtsalt geneetiliselt õrnem silmamuna sidekude, mis annab ümbritsevatele mõjudele kergemini järele.
Paljuski peetakse lühinägelikkust ka pärilikuks – üsna tõenäoliselt tuleb prillikandjatest vanemate omanikel ka endale ühel hetkel prillid või läätsed soetada. Siinkohal on tegemist päritud silmaehitusega ning lühinägelikkuse tekkimise vastu võitlemine on praktiliselt võimatu. Küll aga on võimalik prillikandmisest hoidumiseks silmas pidada allolevaid nõuandeid: