ARVAMUS: Publiku külaliskommentaator Cool D: niisama emotsioone ma kommentaariumis välja elamas ma ei kä
Eelmisel nädalal alanud Delfi ja Eesti Päevalehe kommentaariumide elavdamise tähe all ütles täna Publiku lugude juures oma sõna sekka muusik Priit Kolsar, kes on tuntud kui räppar Cool D.
Räägi Cool Dga kaasa järgmiste lugude kommentaariumis:
Cool D netis kommenteerimisest:
"Kommenteerimine artiklite juures on mõnes mõttes nagu ühiskonna peegel, või siis selle protsendi, kes peavad vajalikuks artikleid kommenteerida. Positiivseks võib pidada asjaolu, et teinekord võib kommentaaride hulgast saada palju rohkem infot kirjeldatud sündmuse kohta kui on kirjas artiklis. Aga sellesse informatsiooni tuleb muidugi suhtuda väga kriitiliselt - vastupidiselt artiklis ilmunud kontrollitud faktidele ei garanteeri keegi, et kõik anonüümselt kirjutatu alati tõele vastab.
Miinusena võib tuua seda, et kuna kommenteerimine on võimalik ka anonüümselt, siis paratamatult tekib kommentaariumidesse liiga palju n-ö müra või ebavajalikku rämpsu, sest paljud anonüümsed kommenteerijad ei oma kontrolli oma aju üle ja panevad kirja asju, mida parimal juhul võiks vaid enda teada jätta. Kahjuks on meie ümber niigi palju ebavajalikku infot ja müra, selle kõige vahel orienteerumine on juba päris korralik ajakulu.
Ma ise pooldaks kommenteerimist, mille juures on võimalik kommenteerijat tuvastada. Loodetavasti see vähendaks kõvasti ebavajalikke sapipritsijate ja niisama rõvetsejate hulka, sest paljud ilmselt oma päris nime all paljusid asju välja ei julge öelda. Ja kui juba kommentaare lugeda, siis tahaks sealt saada ikka enam-vähem konstruktiivset kriitikat või infot, millega ka midagi peale on hakata. Rõvedate kommentaaride kirjutajate kaitseks võib muidugi nii palju öelda, et loodetavasti nad saavad oma teo läbi mingisugusegi vaimse kergenduse, kuid see tuleb kahjuks kellegi teise solvumise hinnaga ja ilmselt siiski ei õigusta sellist teguviisi.
Kui aga jätta rämps-kommentaarid kõrvale, siis asjalike (ka anonüümsete) kommentaaride põhjal võiks ju teha mingeid uuringuid ja kokkuvõtteid, a la mida rahvas teab ja arvab. Sel juhul aga peaks kõik need arvajad täpsemalt kaardistama. Sõnavabaduse koha pealt ma kommenteerimist niivõrd vajalikuks ei peaks, sest sõnavabadus eksisteerib ka ilma kommenteerimisvõimaluseta. Neid kanaleid ja võimalusi on Eestis siiski piisavalt, kus inimesed oma arvamusi avaldada saavad.
Lugesin kunagi mingist uuringust, et valdavalt on Eestis kommentaaride kirjutajad madalama haridustasemega ja nooremad inimesed, kuid kommentaaride lugejad peamiselt kõrgema haridustasemega. See tõsiasi pani mind esialgu küll natuke muigama, aga ju siis parema haridusega inimestel on ka omad veidrused!
Enda kohta ilmunud lugude kommentaare ma viimasel ajal ei loe kindlasti mitte, sest ma tean juba sealsete positiivsete ja negatiivsete sõnumite sisu, nii et pole mõtet sellele aega raisata. Ja lõppkokkuvõttes ei saa ma sellest ka mingit arvestatavat kasu. Osade kommentaariumitega on nalja ka saanud. Kunagi sai pisikeseks harjumuseks lugeda laupäeviti ühes Eesti tuntud väljaandes ilmunud seltskonnapiltide kommentaare. Seda põhjusel, et mulle tundus nagu need oleks iga kord kirja pandud ilmselt kahe kuni kolme umbjoobes või lihtsalt väga halvas tujus olevate inimeste poolt. Alguses oli naljakas, aga hiljem enam mitte. Oli selline ajutine meelelahutus.
Ma ise käin kommenteerimas väga harva, seda vaid siis kui olen kindel, et mul on antud teema juures mingit infot, mida pean vajalikuks ka teistega jagada. Niisama emotsioone kommentaariumis välja elamas ma ei käi. Küll aga loen kommentaare vahel ikka, pigem lootuses seeläbi saada sündmuse kohta veel alternatiivset infot juurde. Loen ka vahel mõningaid välismaiseid netiväljaandeid ja peab mainima, et sealsetes kommentaariumites esineb ikka oluliselt intelligentsemat rahvast, niisama sappi ja ebatsensuurseid väljendeid ei lenda. Aga see kõik on ikkagi suhteline, kõik sõltub riigist ja inimkvaliteedist."
Löö Publiku kommentaariumi arutlustes Cool D-ga kaasa, küsi, vaidle – nii püüame üheskoos jõuda arusaamisele, et see on üks võimalus sisukate debattideni! Aga – ikka viisakalt ja väärikalt!
