05.02.2016, 06:00

Saatsin kosmosesse abipalveid...

Kairit Tsäro kairit.tsaro@kroonika.ee

OLGUGI ET VIIMASTE SEAS, said Roald Johannson ja Rasmus Kagge kuulsatel suusaradadel tunda ka publiku kaasaelamist. Ergutajatel olid stardiprotokollid kaasas, aeti näpuga järge, hüüti nimepidi ja muudkui kõlistati heledalt kõlavaid lehmakelli.

FOTO: Erakogu

„Just siis, kui möirgasin ropendada ja keppe vastu maad peksin, sõitis minust mööda üks eestlane ja rahustas, et ei ole nii hull midagi, pane edasi,“ meenutab Roald Johannson 70kilomeetrist suusamaratoni, mille ta koos Rasmus Kaggega Itaalias läbi sõitis.

Suusatamine on kõike muud kui agressiivne spordiala. 70 kilomeetri läbimine Alpi mägede tehislumes ja kümnekraadises soojuses on aga tasase maastikuga harjunud pühapäevasuusatajale tõsine katsumus. Legendaarse Marcialonga maratoni läbimine osutus möödunud pühapäeval nii karmiks, et Roald kaalus korduvalt katkestamist. Aga mida sa katkestad, kui oled keset mägesid ja metsa? Kes sind sinna ikka otsima tuleb? Parem vaevle lõpuni, kui kohale tulid!

„Pealtnägija“ endine ja praegune ajakirjanik, head sõbrad Roald Johannson (36) ja Rasmus Kagge (38) on üsna emotsionaalsed mehed. Kui ühel lambike peas süttib, võtab teine sellest kohe tuld. Koos on nad läbi teinud mitu Tartu suusamaratoni, jooksnud Berliinis ning suusatanud lõpuni maratonide kuningate kuninga – 90 km pikkuse Vasaloppeti Rootsis.

Kommenteeri Loe kommentaare