"Mulle ei meenu, et Mait oleks olnud liider. Mait ei olnud ka nohik," sõnab Andre. Malmsten ei vaidle talle vastu. "Noh just täpselt selline ma ilmselt olingi nagu mind kirjeldati," arvab Mait.

Sepp ei suuda ka meenutada, et Malmstenil kooli ajal tüdruksõber oleks olnud. “Maidu pruutidest kooliajal mina ei tea,“ sõnab ta. "Eks sümpaatseid ikka inimesi oli, aga kindlat sellist pruuti mul ei olnud," kinnitab Mait endise klassivenna sõnu.

Keskkoolis käis Mait selle aja maailma suurimas eestikeelse õppega koolis poisteklassis, mis hoidis omavahel tugevalt kokku. Suurem osa Maidu vabast ajast kulus erinevatele trennidele ja korvpallile, lisaks mängis ta kitarri.

Vahel leidis ta ka aega istuda klassikaaslastega raadioruumis, mis oli mõeldud kooliraadio tegemiseks. Selleks seda siiski ei kasutatud. "Seal me mekkisime teinekord Lõunamaist ja mängisime kaarte, midagi sellist. Ja seal raadioruumis need sellised kõige patusemad teod toimusidki," hakkab Mait naerma.

"Mait joonistas hästi. Paljudel klassivendadel on Maidu joonistused, tal oli tõeliselt hea käsi," meenutab Andre. Kui teised poisid vahel tunni ajal õpetajaid segasid, siis Mait sellest osa ei võtnud. "Tema võib-olla väljendas kogu selles klassis toimuva situatsiooni ruudulisele paberile pastapliiatsiga ja ta tegi seda tõeliselt hästi," kiidab Andre Maitu.