Tõnu Kaljuste kergitas EV98 kontserdi saladuseloori: seal on ajakaardid, iseolemine, keerutamist on
Kuigi homse Eesti Vabariigi aastapäevakontserdi sisu varjab seni veel tihe saladuseloor, andis kontserdi kunstiline juht ja dirigent Tõnu Kaljuste eilses ETV kultuurisaates "Plekktrumm" siiski laval toimuva kohta mõned vihjed, mis ootusärevust veelgi kergitavad.
"Ma vean iga kontserti ja plaadistust ühe mõttega - et sellest tuleks mingi kunstiline tervik," sõnas juba neljandat korda EV kontserti vedav Kaljuste saates ning lisas, et ka tänavusel vabariigi aastapäeva kontserdil on see nii. "Sellega ei tegele vaid mina, vaid seal on hästi palju erinevaid žanre ja erinevaid inimesi. Meie aastapäevakontsert on tavaliselt välja kujunenud mitte tavaliseks galakontserdiks, kus on üksikud numbrid, virtuoossed esinejad ja rõõmus muusika, vaid see kontsert mõttestab ühte või teist moodi meie elukest siin," ütles dirigent.
Mõne aja eest rääkis Delfile vabariigi presidendi kantselei avalike suhete osakonna juhataja Piret Pert, et kontserdi läbivaks teemaks on "hõbevalge", ent kas tegu saab olema austusavaldusega president Lennart Merile, kelle raamat "Hõbevalge: reisikiri tuulest ja muinasluulest" ilmus esimest korda 40 aasta eest, siis veel ei avalikustatud.
"Hõbevalge" temaatika kohta märkis Kaljuste eile, et tegu saab olema ühe osaga kontserdist: "See on kavast üks lõik, aga on ka teisi: seal on ajakaardid, iseolemine, keerutamist on. Kõik pealkirjad sobiksid praegu rääkida."Mulle meeldivad need Lennart Mere spekulatsioonid ja mõtterännakud nendesse tunnetesse ja faktidesse, mida kuskilt ei saa katsuda," lisas ta.
Kunstilise juhi sõnul on oluline ka see, et kontsert "käib läbi pikema maa" kui 98 aastat. "Vast see, kui 200 aastat tagasi saime pärisorjusest vabaks, see on suurem juubel tavainimese jaoks. Aga see, et see vormus lõpuks oma riigiks, on fantastiline sündmus," märkis Kaljuste.
Kui seni oli teada, et lavastuse kunstnik on Reet Aus ja videokunstnik Taavi Varm, siis "Plekktrummis" avaldas Kaljuste, et kontserdil on ka lavastaja, kelleks on Eva Koldits.
Eesti loo ja tunnetuse teemaldel edasi vesteldes uuris saatejuht Joonas Hellerma, kas dirigendil on olemas ka oma selge narratiiv või pilt sellest, kust Eesti lugu alguse saab. "Ma ei vaata Eestit endast kuskil väljaspool," vastas Kaljuste. "Minu Eesti on siis ja sellel hetkel, kui ma hakkan teadmisi omandama, hakkan midagi aru saama enda vanemast kultuurist ja meie enda rahvalaulust näiteks. Või hakkan aru saama, kuidas siia on tulnud see või teine ideoloogia. Kuidas ma ise midagi üldse teada ja sutsu targemaks saan. Kui ma alguses ei oska seda või teist või kolmandat teost ja olen ennast selle najal veidikese harinud. See on see, kuidas ma ümbrust näen ja ma ei näe esimesel hetkel kohe võibolla Eesti Vabariiki, vaid püüaks näha maailma - nii palju, kui seda on võimalik näha. Ja see keskkond, kus ma seda näen, on eestikeelne...valdavalt. Ja see on see väärtus, mida nüüd tähistame."
Inspiratsioonist rääkides märkis Kaljuste, et peab ennast "eri valdkondade vahel surfajaks". "Mulle meeldib saada inspiratsiooni paljudest ilmingutest, mitte ainult kunstimaailmas. Ma arvan, et elu ise ja loodus meie ümber on suurim inspiratsiooniallikas."
