Juba finaalsaate esimesed kaadrid lõid lätlased pahviks. "Assaa, see näeb ju välja nagu päris suur Eurovision,” plahvatas üks muusikaprodutsent ja lisas: "Meie rahvuslik finaal näeb selle kõrval välja nagu mingi talendisaate eelvoor". Show oli tõesti uskumatult võimas, kõik kohalolnud kiitsid. Kõlasid ka kerged kadedusenoodid.

Läti polnud juba kuus aastat Eurovisiooni poolfinaalist edasi saanud ning sealse rahvustelevisiooni direktoril läks kops üle maksa ja ta andis korralduse Läti esindaja valimiseks formaati muuta. Uus formaat nimega Supernova on kasutusel nüüd juba teist aastat ja sarnaneb meie staarisaatega, kus laule hindavad ja kommenteerivad neli kohtunikku. Nemad valivad pooled edasipääsejad ja televaatajad samuti pooled. Kõik toimub stuudios, ei mingeid uhkeid lavashowsid ega eriefekte, nagu meil. Esinejad ei saa täit Eurovisioni kogemust ja läbi nelja saate sõelutakse kahekümne finalisti seast parim.

Eesti Laulu Saku Suurhalli viimine oli kindlasti suurepärane idee. Annab noortele solistidele ka areenil esinemise kogemuse, mida neil eelnevalt kuskilt võtta pole ja mida Eurovisionile minnes hädasti vaja on. ETV stuudiost varasematel aastatel otse suurele lavale astumine võttis nii mõnegi põlve värisema. Suurel areenil on ka energia teine ja see annab vajaliku julguse Eurovisioni finaaliks.

Palju pakkus lätlastele kõneainet võrdlusmoment Läti tänavuse võitja Justs'i ja Jüri Pootsmanni vahel. Mõlemad on noored ja tugevad lauljad, aga Läti laul ise on Jüri omast nõrgem, arvasid ka lätlased. Seega võiks ennustada tänavu Rootsis Eestile paremat tulemust, kui Lätile.

Mõningaid kokkuvõtteid lätlaste arvamustest meie laulude kohta: Jüri Pootsmann oli oli kohe lavale astudes paljude lemmik, kuigi lavashow vajaks veel lihvimist. Vaieldamatult kõige rohkem meeldis lätlastele Cartooni show. Idee oli suurepärane, aga teostuse osas arvati, et kas ta ikka juhtis oma kostüümiga animatsiooni? Kuna see ei olnud väga täpselt sünkroonis, siis nuputati, et küllap on animatasioon enne tehtud ja ta pigem tantsib animatsioonile kaasa, see võttis veidi usutavust vähemaks.

Paraku polnud ülekandel, mis välismaale läks, inglise keelset tõlget all. Seetõttu kannatasid ka veidi eestikeelsete laulude skoorid, sest sõnum ei jõudnud lätlastele kohale. Edaspidi võiks mõelda emakeelsete laulude tõlkimisele, et ka muudes riikides vaatajatele sisu paremini kohale jõuaks.

Minu enda arvamus ühtis suures osas Eesti žürii omaga. Kõige tugevam laul oli Jüri Pootsmannil, kõige võimsam show Cartoonil ja kõige originaalsem laul ja esitus Mick Pedajal. Usun, et Eestil on tänavu väga tugev laul, karismaatiline solist ja potentsiaal vähemalt sama hea tulemus teha, nagu möödunud aastal. Hea oli näha, et kõik olid palju pingutanud ja eelvoorudes nähtut oluliselt täiustanud ja paremaks teinud. Hea oli ka mõne välismaalase züriisse kutsumine. Võime uhked olla, et meie tase on kõrge. Lätlaste arvates oleks esimesed neli meie laulu kõik võinud vabalt nende kohalikus finaalis võita.

Kui lätlaste antud punktid kokku lõime, siis tuli pingerida meie lauludele järmine:

1. "Play" / Jüri Pootsmann
2. "Seis" / Mick Pedaja
3. "Immortality" / Cartoon
6. "Supersonic" / Laura
4. "Patience" / I Wear* Experiment
5. "Lonely Boy" / Kéa
6. "Sally" / Go Away Bird
7. "Parmupillihullus" / Meisterjaan
9. "Stories Untold" / Grete Paia
10."Kaugel Sinust" / Kati Laev ja Noorkuu