MÕTISKLUS: Ma ei saa vist kunagi peenikeseks!
Nägin selle nimel väga palju vaeva. Võiks isegi öelda, et mõtlesin hommikust õhtuni ainult sellele, et mida ma nüüd võin süüa ja millal jälle trenni teha saan. Ühel hetkel andis alla mu tervis, mis enam ei jaksanud sellise surve all minuga koostööd teha.
Aasta aega tagasi puutusin täpselt sama probleemiga uuesti kokku, ent siis juba teistmoodi. Minust sai 7-14 aastastele lastele mõeldud haridusliku programmi „Olen see, kes olen!“ projektijuht. Koolitasin kokku üle 30 täiskasvanud juhi, kes hakkasid üle Eesti tegelema lastega ja nende enesehinnangu edendamisega. Nimelt see „ma pean saama selliseks ja selliseks…“ probleem pole kaugeltki mitte ainult täiskasvanute kinnisidee. See puudutab meid, meie lähedasi ja lapsi meie ümber. Miks? Kasvatus tähendab eeskuju ning kui eeskuju väljendab pidevat rahulolematust endaga, siis tekib sama tunne ka lapses, kes oma eeskuju jäljendab ning temalt õpib.
Tänasel päeval elame maailmas, kus koos meiega elutseb ka iluideaal. Tegemist on väljamõeldisega, mille on kujundanud meedia ning ühiskond meie ümber. Me kõik teame, milline näeb välja iluideaal aga samas üle maailma erinevates paikades on iluideaal väga erinev. Korduvalt olen viinud läbi koolitustel täiusliku naise nimekirja koostamist ning uskumatul kombel tundub nendel hetkedel nagu täiuslik naine olekski tõesti olemas, sest tema kirjeldus on alati osalejate poolt väga detailselt määratletud. Ometi on see vaid pettekujutelm, mis on loodud töötlusprogrammidega, trükitud suurelt seintele, ajakirjadesse ning paigutatud meie pähe. Me oleme selle vastu võtnud. Tahtmatult. Nii naised kui mehed. Sellest tulenevalt elame igapäevaselt selle surve all, et tahame sarnaneda kellelegi teisele. Täislikkusele? Ei, hoopis iluideaalile, mida pole võimalik kunagi saavutada, sest see on igaühe jaoks erinev ning pidevas muutumises vastavalt meedia mõjutustele.
Hind, mida iluideaali poole pürgimise nimel maksame pole ilmselt midagi sellist, mida oma igakuises eelarves kajastame. Ilmselt pole see ka midagi sellist, mida teadlikult oleme nõus tasuma. Meie enesehinnang pole kivist ning ühel hetkel jõuame madalseisu kui avastame, et me polegi kunagi piisavalt head ja ilusad. Meie suhted sõprade ja lähedastega on kerged purunema kui kurdame igapäevastes vestlustes oma kehakaalu üle ning loobume sõbra valmistatud õhtusöögist toitumiskava pärast. Loota võib, et kulutused ilu nimel piirduvad vaid kosmeetikaga ning ei jõua operatsioonide ja ilukirurgiani, oma elu ohtu seadmiseni.
Kas teadsid, et kuskil laias ilmas…
… arvatakse, et tüsedad naised on ilusad ning see toob kaasa tüdrukute sundtoitmise, et neid atraktiivsemaks muuta.
… arvatakse, et pikad kaelad on väga ilusad ning naised ja tüdrukud venitavad oma kaelu metallrõngastega pikemaks, et olla ilusad ning kuuluda kogukonda.
… peetakse päevitunud nahaga inimesi ilusamaks ja seetõttu istuvad inimesed lampide all, piserdavad enda ja oma laste keha värviga ning hõõruvad nahale toonivaid kreeme.
… peetakse heledamat nahavärvi ilusamaks ja inimesed määrivad end valgendavate kreemidega ning väldivad päikese käes olemist.
… usutakse, et pikkus lisab inimesele ilu ning mõned inimesed käivad jalgade pikendamise operatsioonidel.
Enda ja oma välimuse eest hoolitsemine, tervislik toitumine ja eluviis on äärmiselt olulised!!! Samas veelgi olulisem on, et inimene teeks seda iseenda pärast, mitte selleks, et olla nagu keegi teine. Seetõttu saabki kõik alguse meie endi mõtteviisist ja teadlikkusest. Vaja on veidi julgust, et vaadata peeglisse ning teha selgeks, kelle või hoopis mille nimel pingutame. Tänu sellele, et hakkasin koolitama “Olen see, kes olen!” programmis teisi, võin öelda, et jõuan ka ise järk-järgult just sellise mõtteviisini, mis aitab mul tunda ennast oma kehas hästi ning nautida hetki ja elamusi. Iluideaali surve all elades jäävad tõelised väärtused tihti tagaplaanile. Samas tean, et pole üldsegi lihtne iluideaali mõjutustest vabaneda, sest see ümbritseb meid kõikjal ja inimesed ka ise oma valikute ja tegudega muudavad iluideaali poole pürgimise aina loomulikumaks. Just väikesed muudatused on sel juhul juba suur võit. Näiteks kuuldes oma sõbranna peenikeseks saamise kinnisideed, saab teda suunata probleemi tuumani, ehk miks ta soovib peenikeseks saada.
Panin oma loo ning mõtted kirja selleks, et juhtida tähelepanu probleemile, mis meid ümbritseb, mis mõjutab lapsi ja noori, meie sõpru ja lähedasi, meid endid ning samas tundub olevat kellegi teise kauge probleem. Tegelikult on see meie kõigi probleem, mõne jaoks vähemal, teise jaoks rohkemal määral. Mõelge nüüd iseendale, oma sõpradele, lastele, lähedastele. Kui veidigi tähelepanelikumalt jälgida, võite avastada iluideaali järgimist ja mõjusid kõikjal, nii meedias kui ka sotsiaalmeedias, sõprade ja pere ringis, tööl, spordiklubis, teie lapse klassis… Minu eesmärgiks on juhtida sellele teie tähelepanu, et oskaksite märgata, teadvustaksite probleemi ning julgeksite mõelda teisiti. Kõlab ilmselt väga läilalt, ent 7-14 aastased õpivad “Olen see, kes olen” programmist seda, et pole olemas ainult ühte viisi olla ilus ning me kõik oleme erilised. See on ju tõsi. Lihtsalt miks me seda ei usu või kui usume, siis ei käitu vastavalt?
Tegu on Eesti Gaidide Liidu projektiga ning lisainfot saab www.gaidid.ee ja http://0sk0.blogspot.com.ee/
