TELEHUNT: "Suur komöödiaõhtu" versus"Pühapäev Sepoga" ehk kumma telekanali komöödiasaade naerutas paremini?
Läinud neljapäeval jõudis Kanal 2 eetrisse esimene ohtralt välja reklaamitud "Suur komöödiaõhtu". Pühapäeval päästis TV3s telepurkidesse valla aga oma kevadise huumori-show "Pühapäev Sepoga". Paljudel mõlemat saadet näinul kerkis pea kohale suur küsimärk - kaks konkureerivat telekanalit ning niivõrd sarnased saated?
Mõlemad saates toimuvad tuntud näitlejate osavõtul improvisatsioonimängud, mängitakse stuudiopubliku ees maha sketše ning kehastutakse karakteriteks, kelle seast selgub saatesarja finaalis võitja.
Kui televaatajate jaoks võiks selline asi eos tähendada topeltkogust pulli ja -nalja, siis on ka neid, kelle meelest pole kogu loos midagi naljakat - näiteks Kanal 2 tegijad, kes süüdistavad konkurente formaadivarguses. Nimelt põhineb "Suur komöödiaõhtu" ametlikult näiteks ka põhjanaabrite teles menuka saate "Comedy Combat" formaadil. TV3 saade oma on kanali enda sõnul omalooming, mil pole vaatamata näilisele sarnasusele Kanal 2 ostetud formaadiga midagi ühist: saade olevat mitte otse, vaid salvestatud, kedagi ei hääletata välja, hääli annavad telepubliku asemel kohtunikud. Ka polevat saate kujundustel midagi sarnast. Ometi on mõlemas saates ühe sektsioonina sees liba-teleuudised ning ka saateosaliste rivistushetked näevad kahtlased samaformaadilised välja.
Kuidas konflikt telekanalite vahel laheneb, saame näha, kuid sarnasusi on siiski piisavalt, et nende põhjal üks põhjalik võrdlusheitlus maha pidada. Kumb saade naerutas rohkem? Anna oma hääl allpool!
TV3: PÜHAPÄEV SEPOGA
Sepo Seemani ülesastumine õhtujuhi rollis on hästi valitud - alles sügisel nägime teda "Su nägu kõlab tuttavalt" saates ühe osalisena, kus rahvamehe etteasted osutusid ühtedeks populaarsemateks (meenutame kasvõi Elina Borni paroodiat). Seemani sooja, sõbralikku ja karulikku olekut vürtsitasid saatejuhina väga loomulikud ja ilmekad reaktsioonid saateosaliste karakteritele ning tema oskus meeleolu üleval hoida ning kaasa mängida teevad temast saate väga loomuliku ja vajaliku osa.
Näitlejate meeskond tõi ekraanile juba teada-tuntud tõmbenumbrid - Ott Sepp, Jan Uuspõld ja Peeter Oja kuuluvad kahtlemata Eesti telenaerutajate tippu. Tõeline raskekahurvägi! Ago Anderson, kes on hiljuti armsaks saanud ka "Klassikokkutuleku" filmist, võlus publikut aeglase Mustamäe noormehe Endel Kellapi rolliga, tõustes selgelt saate üheks favoriidiks selle "Õige eestlase" konkursil - nimelt võistlevad saates esitletud karakterid igal nädalal mingi uue ülesande kallal ning saates antakse neile kohtunike ja publiku poolt punkte. Esimese osa näpuharjutuseks oli Eestile uue rahvusroa väljamõtlemine. Naispoliitik Chrystel Hernesaksa rollis tegi muljetavaldava telesaatedebüüdi nukunäitleja Katariina Tamm, tõestades end tugevalt ka improvisatsioonilistes ülesannetes. Tiina Tauraite ning Hilje Murel jäid sedapuhku teiste kõrval ehk pisut tagaplaanile, kuid eks nendegi karakteritel on veel ruumi tulevastes saadetes selgelmalt välja joonistuda.
Pühapäevaõhtu suurimad staarid olid kahtlemata Ott Sepa ärev Lõuna-Eesti ossärimees Paavo Paping ning saate võitnud Jan Uuspõllu kehastatud Aleksandr Sergejevitš Koškin - üdini positiivne ning rõõmus venelane, kes tunnetab tugevalt oma Eesti juuri.
Saate sketše vaheldasid eelsalvestatud klipid, millest parim oli kindlasti suisa "Tujurikkuja" vääriline Tsahkna, Rõivase ja Ossinovski ärilõuna. Siinkohal pole ilmselt väheoluline asjaolu, et üks saate stsenaristidest ongi "Tujurikkuja" tegija ning värske Eesti Ekspressi peatoimetaja Erik Moora (teine kirjutaja reklaamiguru Olav Osolin). Vaata klippi:
Koalitsioonierakondade juhtide nõupidamine:
Humoorikaks osutus ka impromäng muusika taustal ehk "Valitsuse istung rabas":
Staarifaktorit lisasid saatele kohtunikeks palutud Heidy Purga, Karl-Erik Taukar ning Mart Juur. Lõppkokkuvõttes üks muhe vaatamine, mis oli lustakas ja kaasakiskuv. Näitlejateansambel mõjus karakterisse sisse elades usutavalt - mulje jäi mänguline ja terviklik.
KANAL 2: SUUR KOMÖÖDIAÕHTU
"Suure komöödiaõhtu" näitlejateansambli trumbiks on uued ja andekad tulijad kõrvuti armastatud teatrinäitlejatega. Uuemate tulijatena siis näosaate võitjatena telekuulsust kogenud Mart Müürisepp ning Juss Haasma, sarjast "Kartulid ja apelsinid" tuttav nukunäitleja Kaisa Selde ning Von Krahli teatri laval ja Kinoteatri aastavahetussaates kohatud Tõnis Niinemets. Saate suurimateks staarideks on kahtlemata aga tõeline teatrilavade raskekahurvägi: Merle Palmiste, Mirtel Pohla ning Argo Aadli. Näitlejatalenti jagub "Suures komöödiaõhtus" küllaga ning ka tiimina toimis väga hästi, seda eriti improvisatsioonilistes sketšides. Saatejuhina astus üles Tiit Sukk, samuti televaatajale juba väga oma nägu, kes kohati kolleegide tegevusest laval nii lõbustatud oli, et naerugi pidama ei saanud.
Saate parimateks paladeks olid sedakorda Juss Haasma Hispaania vahetusõpilase Xavier Jesusi karakter, Mirtel Pohla sünkroonujuja Kaja Lood ning Argo Aadli kehastatud Herbert Ving, kergestisüttivast vinguviiulist rahvatantsumees - ehedad ja originaalsed tegelaskujud. Kuigi Merle Palmiste staarkoduperenaine "Kaberneest" ei olnud oma olemuselt midagi uudset (sisuliselt beibe-stereotüüp), siis seda enam sai tõestust Palmiste näitlejameisterlikkus, mis ka n-ö paberil kesise tegelasest suutis luua täiesti erakordse telekuju. Müürisepale omaselt jõuline kehastus Metanooli Technochuckiks oli naljakas, kuid liialt mahaviksitud legendaarsest netikuulsusest Techno-Vikingist. Kaisa Selde skisofreeniline Ex Mees vajab aga lähemat tutvumist. Niinemetsa aeroobikatreeneri tegelaskuju oli saate nõrgim - ülemängitud ja stereotüüpiline.
Naerda paaris kohas sai, kuid üldiselt jäi saade tervikuna kuidagi tooreks ja veidi kohmakaks, kus kohati polnud üldse aru saada, mis toimub. Nagu tabavalt märkis ka üks saadet Delfis kommenteerinud televaataja, siis ongi ühel stsenaristil (kelleks on saatel Rein Pakk) teha ära töö, mida seda tüüpi huumorisaate puhul tavaliselt mitu inimest tegema palgatakse. Oma rolli näis ebalevuse juures mängivat ka kaameratöö, mis ei suutnud piisavalt hästi tekitada stuudiotunnet, vaid alatihti jäi kummalise teleteatri mulje - publikut poleks justkui saates olnudki, vaid plaksutav rahvas oleks kui saatele juurde lõigatud. Avasketš (kus mängiti restoranistseeni) osutus äärmiselt etteaimatavaks jandiks ning meenutas parimal juhul Benny Hilli show'd. Leidus ka momente, kus näitlejatest ka suisa kahju hakkas - ülesannete esitamise viis oli kohati väga süngevõitu ning jäi tunne, et näitlejad ei tunne end sugugi mugavalt ega hästi. Lootust on, et järgmises saates saab projekt veidi parema hoo sisse - kui stsenaarium alt ei vea, peaks materjali heade näitlejate näol heaks huumoriks olema enam kui küll.
Vaata klippi Tõnis Niinemetsa karakterist Suzi Vesikust:
