“See on teos, mis oli pikalt tegemata ja ripakil,” selgitas Felt “Ringvaatele” antud intervjuus. “Eks ta on üks päris keeruline tükk ka, peab olema kõvasti julgust ja talenti, et see ette võtta,” iseloomustas ta ning Toom lisas juurde, et tööd on juba tehtud piisavalt kaua, et olla endas kindlad — käsikirja koostamisega hakkas režissöör pihta juba 2010.aastal ning ainuüksi materjali läbitöötamine võttis aega poolteist aastat. “Sellest tuleb väga emotsionaalne film, kus saab nutta ja saab naerda. Nutta siiski rohkem,” kergitas ta saladuskatet, täpsustades, et filmi pikkuseks on planeeritud 2,5 tundi.

Felt kiitis käsikirja ning tunnistas, et kui seda esimest korda luges, oli ta üllatunud, kuidas nii mahukast teosest on võimalik kompaktne tervik luua. “Teatavate valikutega muidugi, aga kõik on sees! Ja Tanelil on jätkunud julgust panna asju ka juurde, häälestada see endale sobivaks…,” iseloomustas ta. “Selle filmi suur eelis on, et on olnud aega seda teha, lihvida ja arendada. Aga ka ootused on väga kõrged, meil endal niisamuti.” Ometi pole kummalgi mehel ebarealistlike ootusi publikuhuvi suhtes. “Ma tegelikult usun, et nii paljud seda filmi siiski ei vaata,” reageeris Felt Marko Reikopi provokatiivsele küsimusele, kas “Klassikokkutulekule” on plaanis "ära teha". “Me ei mõõda oma filmide edu selles kategoorias.”

Ressursside üle filmitegijad kurta ei saa — ainuüksi 2,2 miljonit eurot on juba koos ning otsitakse lisa. “Eks finantseerime ise ka mingite tegevustega,” sõnas produtsent, kinnitades samas, et ka kulusid on ohtralt. “Me hakkame kohutaval kombel ehitama, et järgmisel aastal filmima hakata. Planeeritud on 70 võttepäeva, mida on ebaharilikult palju ühe mängufilmi jaoks,” kirjeldas ta. “Need 70 võttepäeva on pooleteise aasta peale ära jaotatud, et oleks kõik neli aastaaega,” täpsustas Toom. “Pealegi lugu toimub 24 aasta jooksul, hooned muutuvad, ehitatakse juurde, mõned asjad kaovad. See on mastaapne ettevõtmine.”

Tundub aga, et päris õigesse kohta filmi tegema minna ei saa, vaid tuleb kolida hoopis Läti piiri äärde. “Õigel Vargamäel ei saa teha sellepärast, et sinna on ehitatud vahepeal päris mitu moodsat hoonet ja ega elu saa kah pooleteiseks aastaks seisma panna. Meil on vaja leida üks õige väljanägemisega mägi, kuhu see talupidamine ehitada.”

Näitlejad on juba olemas ning keerulise valimisprotsessi tulemusena asub Pearut kehastama Priit Võigemast, Andrest Priit Loog, Krõõta Maiken Schmidt, Jussi Simeoni Sundja ning Mari Ester Kuntu. “Valimine võttis ikka mõne aja — päris palju näitlejaid sai üle vaadatud ja proovitud. Need näod jäävad pikaks ajaks eestlase jaoks neid tegelaskujusid iseloomustama,” põhjendasid mehed hoolikat protsessi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena