Pikaro, kes tegutseb hetkel aktiivselt oma erabüroos Ius Dicere, kinnitas, et jälgib kuritegevusega seotud uudiseid maksimaalselt ja teeb kõik endast oleneva, et aidata inimesi, kes pole rahul politsei tööga ning soovivad individuaalset abi. Tema sõnul on just nende inimeste tegevus äärmiselt vajalik — lähedaste nõudlikkus ja vabatahtlike abi võimaldab vajalike lahendusteni jõuda. Küll aga leidus Pikarol teravaid sõnu kadunud inimeste otsimisega tegeleva SA Kadunud aadressil.

“Ma ei hinda ega usalda neid! Kõigepealt puuduvad neil reaalsed töötulemused ja näitajad. Teiseks, ma ei usalda inimesi, kes on ebalojaalsed seadusandluse vastu — riigile maksude tasumine on kohustuslik ja sellega mitte tegelemine näitab ilmselget lugupidamatust!” kritiseeris ta, tuues välja, et tema info kohaselt on üks SA Kadunud aktivistidest oma teise firma kaudu maksuvõlglane ja tema äripartner kupeldamises süüdi mõistetud. “Ma ei saa selliseid inimesi usaldada, neil puudub igasugune alus nimetada ennast detektiivideks! Minu jaoks on nad sellises kastikeses, kuhu kuuluvad selgeltnägijad, kes liigutavad pendlit ja näitavad kaardikesi. See on tegevuse imiteerimine ja mängib inimeste õrnadel tunnetel!" lajatas ta ning lisas, et isegi kogu oma kriitilisuse juures soovitab ta inimestel pigem pöörduda alati politsei poole, kellel on kogemused, võimalused ja sidemed kadunud inimeste otsimiseks.

Pikaro tunnistas, et peab üheks oma elu süngemaks momendiks seda, kui tal tuli viimast korda politseimajast minema jalutada. "Ma ei teeks midagi teisiti, ma kaitsesin oma noori alluvaid, oma noori komissare," meenutas ta juhtumit, kus teda süüdistati juhtkonna eest info varjamises. Teiseks madalpunktiks nimetas Pikaro aastatetagust tulevahetust, kus sai Asso Kommeri kolmest kuulist tõsiselt haavata. "See juhtum on mul väga tihti meeles, see meenub mulle iga sammu puhul, kui pean trepist raskustega liikuma. Aga see muutis mind julgemaks ja kaotas ära hirmutunde," kinnitas ta ja tunnistas, et on pärast ametist lahkumist läbinud piisavalt perioode, kus oleks soovinud aktiivset osalemist jätkata. Kuid neid tundeid tuleb alla suruda. “Ma olen realist ja arvan, et minu vanusega pole kriminaalpolitseis enam midagi teha. Pealegi usun ma, et on noori, kes suudavad sama püüdlikult ja sama edukalt töötada,” sõnas ta.

Ometi pole Pikaro rahul praeguse politseitööga ning väikese Varvara tapmisega esitatud lõpplahendust peab ta suisa ebaprofessionaalseks. “Lõpplahenduse puudumine ei ole paratamatu olukord, kuna ideaalis peaks tööd tegema ikkagi selle nimel, et kõik kuriteod lõplikult lahendada,” arvas ta. “Varvara juhtumi osas on mul on väga eritahulised tunded — versioon, mis ette kanti, võis olla küll üks reaalsetest versioonidest, aga selline pressikonverents või tulemuse serveerimine oli ebaõnnestunud! Need ettekanded olid ebausutavad ja ettevalmistamata.”

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena