Kõige tähtsam on siiski teadmishimuliste kaasõpilaste olemasolu, kellega sai samal tasemel mõtteid vahetada. Füüsikat näiteks õppisime venekeelsest ülikooli õpikust, lisaks veel materjal, mida ise juurde lugesime. Õppekoormus polnud probleemiks, jäi piisavalt aega kooli kõrvalt ka sporti teha. Ülikooli said meie klassist minu teada kõik ja esimesed 2 aastat kordasin reaalainete osas üle seda, mis koolis sai õpitud — elu oli lill! Alles 3 kursusel tuli uuesti tõsisemalt raamatusse vaatama hakata.

Nüüd puänt: kõik see juhtus juba 70ndate lõpus ja 80ndate alguses, pole miskit uut siin päikese all!

P.S. Eesti kooli- ja ülikooliharidus on maailma arvestuses tasemel, võin seda oma kogemuse põhjal kinnitada. Elektriinseneri haridusega sain Ameerika mandril suurfirma keemialabori juhatajaks tänu laialdastele teadmistele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena