Klassikatäht 2016 Sten Heinoja: tahan elu lõpuni kogu hingest muusikat teha ja mitte kunagi sellest väsida
Kuidas klaver ja Sina ükteist leidsite?
Tee klaverimänguni tuli sellest, et kui olin 2-aastane, käisime koos emaga jalutamas. Nägin ühe vaateakna peal klaverit ja keeldusin lahkumast. Mulle kingiti klaver 3. sünnipäevaks ja nii ma hakkasingi katsetama ja leiutama (ühe sõrmega laulukesi toksima). Sealt edasi läksin muusikakooli ning siia olen jõudnud. Tegelikult olen ka trummi mängida katsunud, aga sellega kaugele ei jõudnud, sest isa viis trummi kodust ära!
Mis sind klaverimängu juures paelub?
See, et mul ei ole kunagi igav. See polegi võimalik, sest muusika on nii ambivalentne ja võimalusi varieerimiseks on miljoneid. Ehk siis rutiini ei saa tekkida ning kui oleks tekkinud, siis ma oleksin väga kiiresti läbi põlenud. Klaveriga saab nii palju luua. Põhimõtteliselt kõike, mis pähe tuleb. Võimalusi on piiramatult.
Kuidas vaatad saatele tagasi? Mis eriti meelde jääb?
Ikka positiivsete emotsioonidega. Õppida on sellest kogemusest palju, eriti seda, kuidas oma mängu reeglitele vastavalt formuleerida. See telekogemus, mis me saime, on hindamatu väärtusega. Kohtuda nii paljude vahvate inimestega ning luua uusi suhteid...
Nii palju naljakaid juhtumisi oli, kõige naljakam muidugi see, kui me Marten Altroviga süüa tegime ja võid lendas kõigis ilmakaartes.
Kui võitja teatati, oli väga imelik tunne. Ma ei osanud sellist lahendust absoluutselt oodata, see tuli suure üllatusena.
Kui palju tuleb sul klaverimängus ette apsakaid, kuidas nendest välja vingerdad?
Eks neid apsakaid on loomulikult ette tulnud. Kõige tähtsam on aga sellest kohe seal samas üle olla ja mitte sellele liiga palju mõelda. Kõige olulisem on publikule mitte välja näidata, kuna nemad ei pruugi sellest isegi aru saada. See on selline n-ö köögipool. Väga oluline on ka lavaline olek, mis peab alati särav ja kindel olema. Sellisel juhul need apsakad tulevad ja lähevad ning keegi ei saa isegi aru.
Kõige hullemad lood seostuvad ikka sellega, kui istud klaveri taha maha ja saad aru, et sa ei tea, mis noodist lugu algab. Need on alati minu õudusunenäod, sellepärast tean alati väga täpselt, mis noodist lugu algab!
Mida soovitaksid noortele inimestele, kes muusika ja musistseerimise poole vaatavad?
Noored inimesed, proovige ja ärge loobuga musitseerimisest! See avab teis nii palju selliseid kanaleid, millest te ise teadlikud pole. See ei jookse kindlasti mööda külgi maha ning sellest on võimalik nii palju õppida kogu eluks!
Mida tulevik toob?
Minu kõige kaugemale ulatuv plaan on võtta üks korralik puhkus pärast seda aastat. Ma juba ootan seda nii väga, kuna sellist graafikut nagu praegu, pole mul mitte kunagi olnud.
Vanus: 22
Haridus: 2000-2012 Tallinna Muusikakeskkool, 2012-2015 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, 2015-… Royal College of Music London
Suurim eeskuju: Minu õpetaja Ivari Ilja
Parim muusika: Diana Krall!!
Teised hobid: Golf mingil määral, kui aega jääb. Jalutan palju, see on üldse mu lemmiktegevus
Suurim unistus: Teha elu lõpuni kogu hingest muusikat ja mitte kunagi sellest väsida
Lemmikkoht: Kodu jõulude ajal kamina ees, soojad sussid jalas.
Fakt, mida Eesti rahvas veel sinu kohta ei tea: Neid on kindlasti palju, aga mulle meeldib tohutult vaadata olümpiamänge ja eestlastele võistlustules kaasa elada!
Kus olen viie aasta pärast: Täpselt seal, kuhu elu mind suunab. Ise ma selliseid asju ei plaani.
Suurim unistus: Käia ära Amazonase vihmametsas!!
