Terry Gilliam on Karel Zemani kohta öelnud "He did what I'm still trying to do, which is to try and combine live action with animation..." Mõelge korraks selle peale. Mees, kes on teinud "Monty Pythoni" animatsioonid, ütleb et Zeman on juba ammu teinud seda, mida Gilliam on oma loomingus püüdnud saavutada.

Kuna aga blogis ruumi on, siis teeskleme et Gilliam on lihtsalt üks suvaline taat ja eelnev ei ole juba piisav soovitus, miks Zemani retrospektiivile pilk peale tasub visata
Ehk siis - HÕFF on otsustanud sel aastal elutööpreemia anda "Tšehhi Méliès'le". No mida veel, Gilliam kiidab, siis võrreldakse Méliès'ga, järgmiseks tuleb Tim Burton ja ütleb et ...documentary on Karel Zeman that showed his creative process and that was extremely inspirational to me.

Päris nii hiilgav seis tegelikult pole, kui siiani mulje võib olla jäänud. Kolmest Haapsalus näitamisele tulevast filmist ühega on mul seotud väga valus mälestus. Zeman kuulsaim töö "Black Cup'i saare saladus" ("Vynález zkázy",1958) linastus arvatavasti ühel pühapäevahommikul kesktelevisioonis ja jättis oluliselt nooremale mulle sellise mulje, et esmaspäeval olin pärast tundide lõppu krapsti raamatukogus ja ajasin sealse personali hulluks jutuga, kuidas on üks suurepärane film ja kuidas te seda siis ei tea ja andke mulle kohe see Verne raamat, mille põhjal film tehti. Ja nüüd mälu värskendades tuli mulle nii selgelt meelde, kuidas ma toona siiralt ei mõistnud, et raamatukogutädid pole seda filmi näinud ja ei ole neil mulle ka seda raamatut kuskilt võtta.

Haapsalu Õudus- ja Fantaasiafilmide Festival

"Varastatud õhulaev" ("Ukradená vzducholod",1967) mälestusi küll ei äratanud, aga filmi mängulisus ja fantaasiaküllus passis mulle praegusel ajahetkel rohkemgi kui "Back-Capi saare saladuse" Verne truum visuaal. Eriti need vidinad ja sõiduvahendid, mida kuri spioon oma töös kasutas. Pealtkuulamisaparaat ja käerauad ja hobukaarik ja õhulaev. Kui sa suudad neid leiutisi ilma laialt naeratamata vaadata, siis sa oled vana.
Kindlasti mitte kõige õudsamad filmid, mida sel aastal Haapsalus näha saab, aga fantaasia poole pealt pole tšehh kokku hoidnud. Ärge ainult pärast kohalikke raamatukoguhoidjaid kiusama minge.

HÕFF toob publikuni Zemani loomingu kolm kõige legendaarsemat filmi.

1958. esilinastunud ja eelmisel aastal restaureeritud "Back-Capi saare saladus" loob erinevate montaaži- ning animatsioonitehnikate põimimise kaudu maagilis-poeetilise maailma, mis toetub režissööri lemmikkirjaniku Jules Verne’i vähetuntud romaanil "Isamaa lipp".

1961. aastal valminud pöörane fantaasiafilm "Parun Münchhausen", mis on samuti oma aja eriefektide musternäidis, on inspireeritud nii George Mélies’i varajastest ulmefilmidest, aga ka vene kosmonaudi Juri Gagarini esimesest kosmoselennust.

1966. a linateoses "Varastatud õhulaev" segab Zeman taas animatsiooni ja mängufilmi žanreid, jättes filmist mulje kui sajanditagusest liikuvast piltpostkaardist. Tänapäevalgi humoorikana mõjuv kogupereseiklus põhineb lõdvalt Jules Verne’i romaanil "Kaheaastane puhkus".

Filmid linastuvad HÕFFi raames reedest pühapäevani ja on varustatud inglisekeelsete subtiitritega. Filmidele eelnevad sissejuhatused.

Külasta ka festivali kodulehekülge ja vaata kava SIIT.