Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadil (EUSO) osalemine oli minu jaoks kindlasti meeldejääv kogemus – ikkagi esimene suurem väljakutse rahvusvahelisel areenil. EUSO-l esindab igat riiki kaks kolmeliikmelist meeskonda. Mul õnnestus pääseda ühte Eesti esindusmeeskonda järjekorras seitsmendal EUSO-l, mis toimus 2009. aastal Hispaanias. Olümpiaad koosnes kahest võistluspäevast, mille jooksul lahendas iga kolmeliikmeline võistkond teaduskatse vormis ülesandeid füüsika, keemia ja bioloogia vallast.

EUSO-ga meenub mulle esimesena just meeskonnatöö, sest teistel ainevõistlustel ja olümpiaadidel toimub võistlus enamasti individuaalarvestuses. Kuigi EUSO-l spetsialiseerub iga meeskonnaliige ühele kolmest valdkonnast, jääb alati võimalus pead kokku panna ja proovida keerulisematele ülesannetele üheskoos lahendus leida. Meeskonnatöö oskust olen hakanud aina rohkem hindama, sest nii tudengiprojektides, tarkvaraarenduses kui ka teadustöös sünnivad head lahendused ja suuremad läbimurded ikka paljude inimeste koostöös ning see pole kindlasti ainult IT-erialale omane nähtus. Seepärast võiks just selliseid meeskondlikke ainevõistlusi kindlasti rohkemgi korraldada.

Kahtlemata nõuab nii EUSO-l kui ka teistel olümpiaadidel väga heade tulemuste saavutamine õpilaselt lisatööd, kuid julgen öelda, et see töö toob tulevikus mitmekordset kasu. Esiteks aitab mõne rohkem huvipakkuva ainega süvitsi tegelemine lihtsustada tulevikus erialavalikut. Kindlasti oleks mul endal olnud raskem õiget otsust teha, kui ma poleks kooli ajal olümpiaadide kaudu erinevate erialadega põhjalikumalt tutvunud.

Teiseks on olümpiaadidel osalemine ja nendeks õppimine hea ettevalmistus ülikooliõpinguteks, nii teadmiste kui ka õpioskuste arendamise mõttes. Omast kogemusest võin öelda, et mitmetunnised algebraeksamid ülikoolis on palju vähem hirmutavad kui oled kunagi pikkadel olümpiaadisessioonidel ajusid ragistanud.

Lisaks leiab olümpiaadidelt mõttekaaslasi ja väärtuslikke kontakte edasiseks eluks. EUSO-sugusel rahvusvahelisel üritusel osalemine avardab ka juba iseenesest maailmapilti. Peale võrrandite ja valemite näevad ju osalejad ka suurürituse korralduslikku poolt ning saavad tutvuda korraldajamaa eluolu ja kultuuriga.

Olümpiaadideks ettevalmistamisel oli mulle suureks abiks erinevad Tartu Ülikooli teaduskooli korraldatud kaugõppekursused ja õppesessioonid. Siinkohal tahaks kindlasti teha suure kummarduse kõigile olümpiaadide korraldajatele ning kooliõpetajatele, kes leiavad aega, et ärgitada innukamaid õpilasi olümpiaadidel osalema ja neid seal juhendada. Ka mina poleks ilmselt praeguseks nii kaugele jõudnud, kui minu õpetajad poleks mind kooli ajal olümpiaadidele suunanud ning leidnud võimalusi jagada mulle täiendavaid teadmisi.

Üks peamine väärtus, mis ma olen nii EUSO-l kui ka teistel olümpiaadidel osalemisest saanud, on oskus igapäevaelus ettetulevatele probleemidele loovalt läheneda. Pärismaailmas on ülesanded harva nii konkreetselt piiritletud nagu gümnaasiumi matemaatika kontrolltöös. Tihtipeale tuleb ise leida uusi ja paremaid lahenduskäike ning neid meeskonnatöös edasi arendada. Kindlasti soovitan usinamatel kooli ajal kätt proovida mõne olümpiaadiga, pikemas perspektiivis tuleb see ainult kasuks.

Sander Siim on Tartu Ülikooli 2. aasta informaatika eriala magistrant ning umbes sama kaua on ta töötanud ka firmas Cybernetica AS tarkvarainsenerina. Ettevõttes tegeleb ta uudsete privaatsussäilitavate tehnoloogiate välja töötamisega. Sellel teemal on Sander ka juba kaasautor kahel rahvusvahelisel konverentsil avaldatud teadusartiklil.

Sel aastal toimub 7.–14. maini Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad Eestis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid