Olümpiaadidel käimine ei tähenda ainult mõttetööd ja eksperimenteerimist
Minu esimene olümpiaadikogemus pärineb algkooli päevilt. Sellises vanuses ei ole lapsed sõna “olümpiaad” tihti veel kuulnudki ja nii on andeka õpilase suunamine olümpiaadide juurde täielikult õpetaja kätes. Vaatamata sellele, et õpetajad tegelevad õpilaste ettevalmistamisega vabast ajast ja tasuta, annavad nad oma parima innustamaks õpilasi olümpiaadidel osalema. Arusaam, et õppimine on igav, on igava inimese arusaam. Kõike annab õppida ja õpetada huvitavalt.
Minu meelisvaldkonnaks olümpiaadidel kujunesid loodusteadused, mis ühendavad endas bioloogiat, keemiat ja füüsikat. Loodusteaduste motoks võikski olla “bioloogia ja füüsika vahel on keemia“. Tegu on äärmiselt põneva alaga, sest see haarab kogu meid ümbritsevat maailma. Järgnevalt räägin kogemustest, mida olen saanud Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaadidelt (EUSO).
EL-i loodusteaduste olümpiaadil Iirimaal pidin näiteks kokku lugema, mitu rannakarpi on avatud ja mitu suletud sõltuvana vee soolsusest. Ootasin ärevalt, kas žüriiliige jõuab samale järeldusele kui mina või ehmatas keemiaeksperimendi tõttu tekkinud vibratsioon karpe ennast vahepeal sulgema. Minu elu esimene ja seni õnneks viimane katse valada DNA elektroforeesi jaoks geeli lõppes Brüsselis üsna loperguse ja lainetava produktiga, aga mingil moel suutsime “kurjategija” siiski tabada.
„Kuulsus“, mis õnneks ei jõudnud Eestisse
Olümpiaadidel käimine ei tähenda ainult mõttetööd ja eksperimenteerimist. Tänu rahvusvahelistele võistlustele tutvud teise riigi noorte ja kultuuriga. Võid sattuda ka ootamatutesse olukordadesse. Belgias näiteks ei olnud olümpiaadi lõputseremoonial mingeid piiranguid 15–16-aastastele õpilastele veini ja õlu valamisel. Võite ette kujutada, millises kõrgendatud meeleolus olid pärast seda muidu nohikuteks peetavad olümpiadistid.
Iirimaa olümpiaadil sain kätte oma „15 minutit kuulsust“. Pidime Euronews’i jaoks ojast veeproove võtma, et kaunis kohtlase ilmega „simuleerida“ kaamerate ees loodusteaduslikku katset. Nii ilmselgelt lavastatud etendust oli päris piinlik anda, seda enam, et me ei kasutanud ei laborikindaid ega suletavat anumat. Minu kaunis heidutavaks ülesandeks oli anda meie võistkonna nimel ka intervjuu, mida näidati päev otsa Euronews’i uudistes. Lohutasin end teadmisega, et Eestis õnneks keegi seda ei vaadanud.
Loodusteaduste olümpiaadi tulevik
EL-i loodusteaduste olümpiaadi üsna soliidse 13-aastase ajaloo jooksul ei ole seni ületatud üht põhiprobleemi – kohelda osalejaid kui noori loodusteadlasi, mitte jagada neid keemikuteks, füüsikuteks ja bioloogideks. Integreeritud loodusteaduste eesmärk ja võlu peaks seisnema selles, et õpilased töötavad, arutlevad ja vaidlevad ühtse tiimina. Just teaduste piirpindadel sünnivad kõige suuremad avastused.
Sel aastal (7.–14. maini) on meil au korraldada Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad Eestis. Kavatseme kaotada paljud senised eristused, et astuda suur samm tõelise integreerituse suunas. Usun, et nii õpilased kui nende mentorid on selleks väljakutseks valmis.
Marit Puusepp on osalenud mitmetel rahvusvahelistel olümpiaadidel ning aidanud Eestis neid korraldada. Marit Puusepal on bakalaureusekraad cum laude füüsikas, magistrikraad cum laude molekulaar- ja rakubioloogias. Praegu õpib ta Tartu ülikooli doktorantuuris biofüüsikat.
