ARVUSTUS: "Kapten Ameerika: Kodusõda" tõestab Marveli superkangelasefilmide jätkuvat paremust
"Kapten Ameerika: Kodusõda" on nagu Tom Clancy poliitiline spionaažipõnevik. Filmi viivad Tom Clancy reaalsusest kaugele uskumatute võimetega superkangelased, kuid esimest korda Marveli filmide ajaloos on vaenlasteks kangelased ise ja see toob tagasi seeriale väga vajaliku reaalsusetunnetuse.
"Kapten Ameerika: Kodusõda" on järg 2014. aasta filmile "Kapten Ameerika: Talvesõdalane". Kokkuvõttes on tegu "Kapten Ameerika" seeria kolmanda filmiga, kuid vaadates, kuivõrd palju "Tasujate" kahest osast pärit kangelasi on tiritud kodusõtta, võiks eksikombel arvata, et tegu on hoopis "Tasujate" kolmanda osaga, kuigi see ilmub alles kahe aasta pärast.
Pärast DC "Batman vs Superman: Õigluse koidiku" pehmelt öeldes leiget vastuvõttu, on rõõm tõdeda, et Marvel on superkangelasefilmide loomisel endiselt teistele eeskujuks. "Kapten Ameerika: Kodusõda" on üllataval kombel selge ja loogiline ka neile, kes on Marveli filmid ühel või teisel põhjusel vaatamata jätnud. Varasemalt teleseriaalide episoode lavastanud vennad Russod teavad režissööridena väga hästi, mis paneb tegelased tiksuma ja miks tuhanded fännid neid armastavad. Lisaks on nad valmis teinud päris filmi, mitte reklaami teistele. Kui "Batman vs Superman" ja "Tasujad: Ultroni ajastu" nõjatusid väga palju koomiksitest sündinud mütoloogiale, eelnevatele filmidele ja tulevaste osade ette mängimisele, siis "Kodusõda" on vaadatav täiesti eraldiseisvana.
"Kodusõda" jätkab sealt, kus jäi pooleli "Talvesõdalane" - S.H.I.E.L.D. on lagunenud, kangelasi liitnud organisatsiooni korrumpeerunud HYDRA on enamjaolt hävitatud ning kangelased eesotsas kapten Ameerika ja Tony Starkiga päästavad endiselt maailma. Tegelikult teeb seda igapäevaselt ainult kapten Ameerika koos Falconi, Scarlet Witchi ja Musta Lesega. Tony Stark on Raudmehe kostüümi nurka visanud, et anda maailmale tagasi nii palju kui võimalik. See kõik muutub, kui Tony Starki südametunnistusele saabuvad koputama Tasujate lugematutes lahingutes hukkunud inimeste lähedased. Olukord muutub veel hullemaks, kui tuntud terroristi jälitades tekitab kapten Ameerika meeskond võõrriigis ootamatuid kõrvalkahjusid.
Sellest hetkest muutub "Kodusõda" justkui poliitiliseks põnevikuks, kus tegelased peavad valima individuaalse vabaduse ning vastutuse ja nende loovutamise vahel. Film läheb isegi nii kaugele, et Tasujaid sunnitakse olema ÜRO nööri otsas. Kapten Ameerika leiab, et see on ohtlik, sest neid võidakse saata konflikti, milles nad osaleda ei taha ja samal ajal hoida eemale sündmustest, kus neid kindlasti vajatakse. ÜRO on poliitiline organisatsioon ja kapten Ameerika ei taha olla poliitikute huvide ori. Tony Stark on aga valmis Tasujate tegude kontrollimiseks ja kõrvalkahjude vältimiseks vabadusest loobuma.
Suur osa filmist liigubki läbi kangelastevahelise tülinorimise ja üksteise maa peale kutsumise, aga see poleks superkangelasefilm, kui kõige selle taustal ei toimuks uskumatu märul õhus, maal ja veel all. Kangelastevaheliseks tõeliseks tüliõunaks on terrorist ja väidetavalt ÜRO nõukogu rünnanud kapten Ameerika ammune sõber Bucky "Talvesõdalane" Barnes. Ta satub endalegi ootamatult sündmuste keskele, millest midagi ei tea, kuid kõik osapooled hakkavad teda süüdistades taga ajama. Kapten Ameerika üritab teda kaitsta ja olukorras selgust leida, aga Raudmees on tema süüs veendunud ja tahab ta seaduse ette tuua.
Nii hakkavadki kapten Ameerika ja Tony Starki leerid kujunema. Kapten Ameerika, Falcon, Talvesõdalane, Scarlet Witch, Hawkeye vs Raudmees, War Machine, Vision ja uus kangelane Must Panter. Algsetesse leeridesse liidetakse filmi käigus veel Sipelgamees ja täiesti uus Ämblikmees. Scarlett Johanssoni Must Lesk üritab konkreetse poole valimise asemel olukorrale ratsionaalselt läheneda.
"Kodusõja" pikk reklaamikampaania näitas ära suurema osa uutest tegelastest ja põhivõitlustest, kuid võin kinnitada, et päris kõike siiski avaldatud pole. Filmi teine pool on täis meeldivaid üllatusi, mis muudavad "Kodusõja" kõige tõsisemaks ja vahest isegi olulisemaks Marveli filmiks. "Kodusõja" puhul võib julgelt väita, et filmi juures on selgelt võetud eeskuju reaalsusesse kinnistatud Marveli Netflixi telesarjast "Daredevil". Sari tegeleb enamjaolt tavaliste inimeste kannatustega. Tasujate suured teod nendeni ei jõua, sest need kannatused tulenevad paljuski kangelaste tekitatud katastroofidest. "Kodusõda" keskndubki suures osas kangelaste omavahelise kisklemise tõttu tekkinud kahjude leevendamisega ja nendest õppimisega.
"Kodusõda" on siiski koomiksifilm ning oleks vale arvata, et omavahel kaklema läinud kangelased üksteist ka päriselt ära tapavad. Võitlused on suures osas multikalikud ehk iga võimsa hoobi saab võitlusse naasmise nimel kohe maha raputada. Tegelased teevad keset lahingut omavahel nalja nagu teaksid, et ei võta võitlust tegelikult tõsiselt. Sellist ohuvaba suhtumist leevendab War Machine'i, Musta Pantri, Raudmehe ja kapten Ameerika roll. Nemad on suures osas ainsad tõelised kannatajad. Tegelikult võiks filmi ümber nimetada "Kapten Ameerika ja Talvesõdalane vs Raudmees".
"Kodusõda" on parim Marveli film pärast Joss Whedoni "Tasujaid". Film ei ole lihtsalt reklaam tulevastele osadele, vaid siiski eraldiseisev märuliseiklus, milles on küllaga huumorit, emotsiooni, kordaminevaid konflitke ja tegelasi. Seda ma oma superkangelasefilmidelt tahaksingi ja seda ma sain.
