EDUKATELE | Eksamid kruvivad pinge suureks? Vaata nippe, kuidas kõige paremini nendeks valmistuda
Kätte on jõudmas kevadsemestri teise poole keskpaik ning maikuus ootab tudengeid ees eksamisessioon. Kuidas eksamiteks valmistuda ning millele mõelda enne eksamit?
Eksamiks valmistumisel on loomulikult kõige tähtsam õppimine. Siin mängib ka olulist rolli hea ajakasutus ja sobiva eksamistrateegia valik.
Selleks, et välja töötada endale sobiv eksamistrateegia, katsu leida aineprogrammist või õppejõu käest vastused järgnevatele küsimustele:
• Kui kaua eksam kestab?
• Kas eksam on jagatud osadeks ja küsimusteks?
• Mis tüüpi küsimusi eksamil küsitakse (lühivastused, essee vormis, valikvastustega jne)?
• Kuidas hindepunktid eksami eri osade/küsimuste vahel jaotuvad?
• Milliseid piiranguid on vastamisele?
Lühivastustega küsimustest koosneva või essee tüüpi eksami strateegia:
• Arvuta välja eksami kogupikkus minutites.
• Plaani natuke aega läbimõtlemiseks, millistele küsimustele ja millises järjekorras vastad. Jäta endale ka veidi varuaega eksami ülevaatamiseks!
• Jaga järele jäänud aeg küsimuste vahel ära – nii saad teada kui palju sul on umbes ühele küsimusele vastamiseks aega.
• Mõtle läbi kas soovid eksamiküsimusele kirjutatud vastust üle kontrollida kohe peale vastuse kirjutamist või soovid kontrollida kõigi küsimuste vastuseid korraga. Kui eelistad viimast varianti, siis jäta eksami lõppu endale rohkem varuaega!
• Segatüüpi küsimustega eksamid nõuavad ka keerukamat eksamistrateegiat. Näiteks eksamil, mis koosneb valikvastustega küsimustest ja esseeküsimusest, tasub kõigepealt vastata kiirelt neile valikvastustega küsimustele, mida oskad, siis kirjutada esseed ning lõpetuseks vastata keerulisematele valikvastustega küsimustele. Su eksamistrateegia peaks olema paindlik juhuks, kui asjad lähevad teisiti kui plaanitud.
Eksami ajal:
• Eksami alguses kontrolli eksamilehe päiselt juhiseid ning vaata üle küsimused.
• Märgi ära küsimused, millele vastamine võtab vähe aega ja ka küsimused, millele oskad kindlasti hästi vastata.
• Otsusta, millistele küsimustele vastamine võib nõuda rohkem aega ning milliste küsimuste puhul tasub lisaaeg end hindepunktide mõttes ära. Kui keskendud liialt ühele vastusele käivitub kahaneva kasu seadus: võtad teistelt vastustelt aega ära, aga ei võida midagi.
• Aga samas, pea meeles: ära kuluta liiga palju aega vastuste kavandamisele!
• Vasta küsimustele mõistlikus järjekorras – see ei pea olema sama kui küsimuste järjekord eksamilehel. Igal õppijal võib olla oma strateegia. Näiteks mõned eelistavad kõigepealt vastata faktiküsimustele, et meelest ei läheks; teised eelistavad vastata kõigepealt oma "parimale" küsimusele; enamik aga on ühel nõul selles, et ebameeldiv küsimus peaks jääma lõppu.
• Kasuta vastustes jooniseid/tabeleid ja lühendeid, mis säästab aega.
• Jälgi kella!
• Vasta küsimustele lihtsalt ja asjakohaselt, ära keeruta.
• Enne eksamilt lahkumist kõrvalda lohakus- ja õigekirjavead, vaata kas vastasid ikka täpselt püstitatud küsimusele.
Pärast eksamit mõtle läbi, kuidas sul läks ja mida võiksid järgmine kord paremini teha? Siit saad juurde lugeda, kuidas paremaid eksamitulemusi saavutada. Edukaid eksameid!
Vaata lisaks teiste põnevate teemade ja ülikoolis õppimise alustamise nippide kohta Tudengiveebist!
Allikad: Õppimine kõrgkoolis. Tudengi käsiraamat. K. McMillan, J. Weyers. SA Archimedes, programm Primus, 2011
