VR projekti looja on Jonah Hirsch, kes varasemalt produtseeris vendade Wrightide esimest lendu kujutanud VR lühifilmi. Tema uus projekt laseb sõna otseses mõttes astuda holokausti ohvri Anne Franki ja tema perekonna üleelamiste keskele. Vaatajad saavad olla tunnistajaks jubedustele 1942. aastal, mil Anne Franki perekond peitis end Amsterdamis asuva maja pööningul natside eest.

Anne Franki VR kogemuse režissööri ja stsenaristi Danny Abrahmsi sõnul on Anne lugu hoidnud mälestust holokaustist elus ning püsinud aastakümneid hoiatusena, et midagi taolist enam kunagi ei juhtuks. Projekti eesmärk on kasutada tehnoloogia viimast sõna loomaks täiesti uus kogemus, mis hoiaks Anne Franki lugu elus ja tutvustaks ajalugu noortele üle kogu maailma.

VR prille kasutades viiakse vaatajad ajast tagasi, nad saavad liikuda ruumist ruumi ning viibida Anne perekonna ligiduses. Enne virtuaalreaalsuse tulekut oli selline kogemus võimatu. Anne projekt ei ole videomängulik, vaid pööningul asunud peidupaik luuakse võimalikult fotorealistlikult.

Eelmisel aastal võeti Anne Franki majamuuseumis Amsterdamis kasutusele virtuaalne tuur nende jaoks, kellel polnud varem võimalik pööningule siseneda. Selleks kasutati VR tehnoloogiat, mis lubas prillide abil näha pööningut 360 kraadi ulatuses. Äsja välja kuulutatud VR projekt on aga samm edasi. Terve ajalooline seik on uuesti loodud, et iga huviline saaks seda pealt vaadata.

Tegemist on tundliku teemaga ning projekti suunas hakkab üsna pea liikuma ka asjakohane kriitika. Ühelt poolt mõistan hariduslikku eesmärki, kuid teiselt poolt muudetakse Anne Franki elu justkui videomänguks, mida eksponeeritakse kogu maailmale. Anne Franki saatus kummitab Euroopa ajalugu, aga nüüd muudetakse need kummitused lausa käega katsutavateks.