Miks sa peaksid filmide treilerite vaatamisest loobuma?

Tänapäeval on raske minna kinno, ilma et filmist juba ette midagi ei teaks. Treilerid, posterid, klipid ja kogu reklaamikampaania räägib sisu ja tegelaste kohta vahel nii palju ära, et filmi vaatamise isu võib lausa ära kaduda. Selles on peaasjalikult süüdi kehvad treilerid.

Treileritest on võimatu hoiduda, sest kinos tuleb tihtipeale neid vaadata enne seansi algust oma 15 minutit. Mida teha, kui ekraanile ilmub klipp filmist, mida oled kaua oodanud ja millest enne midagi teada ei taha? Kas katta silmad ja kõrvad kinni? Kas kinod peaksid tegema eriseansid neile, kes ei taha teiste filmide treilereid vaadata? Nendele küsimusele on raske vastata, sest treilerid on reklaam ja suur osa publikust suundubki kinno reklaami alusel.

Asi muutub eriti hapuks siis kui treiler räägib filmi kohta kõik ära. Halb näide on hiljutine "Warcraft"i treiler, hea näide "Assassin's Creedi" oma - sisu otseselt lahti ei räägitud, aga selle asemel näidati vaatajale uut maailma, tuttavaid nägusid ja ilusaid vaateid. Reklaami on vaja, et publik kinno tuleks, aga kui tahad teada, kuidas lugu töötab ja millest film räägib, siis ei tasu vaadata ühtegi treilerit.

Pean tunnistama, et kinos olles on treilerite vaatamine vahel parim osa elamusest. See tunne, kui ekraanile ilmuvad kaadrid filmist, millel pole nime juures, on kuidagi müstiline ning paneb teadmised kohe proovile - mul tekib alati kramplik vajadus film koheselt tuvastada. Tavaliselt kujundan sellest mõistatusmängu, kus püüan enne treileri lõppemist näitlejate või sisu järgi filmi ära tuvastada. Vahel õnnestub, vahel mitte.

Teine hea asi tuleneb asjaolust, et vahel on treilerid lausa omaette vaatamisväärsused. Siinkohal pean muidugi silmas "Mad Max: Raevu tee" esimest treilerit - see andis filmi olemuse perfektselt edasi, olles samal ajal ka lausa Oscarit vääriva montaažiga. See treiler oli nii hea, et filmi vaatama asudes polnud mul endiselt aimu, kes on peategelased ja kuidas lugu kulgeb. See ongi treilerite võlu - need püüavad 2 minuti pilkupüüdva emotsiooni. Enamjaolt treilerid seda ei tee. Selle asemel kuhjatakse 2 minuti sisse liiga palju infot ning siis tekibki tunne, et filmi ennast pole vaja enam vaadata. Vahel on treiler sama minimalistlik kui film ise. Näiteks "The Shallows" hiilgab tempo poolest - filmi kohta antakse ära nii palju, et konflikt saab selgeks.

Miks ei tasu treilereid vaadata? Teadmatus ja tundmatusse astumine võib vahel olla kõige suurem õnnistus. Soovitan järgi proovida. Nädalavahetusel jõuavad Eesti kinodesse viis uut filmi. Vaadake ühte neist treilereid nägemata ja teist nii et kõik treilerid oleksid nähtud Kas on vahet tunda?