Endised meeskonnakaaslased, tänased teadlased – head sõbrad siis ja praegu
Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad (EUSO) on oma olemuselt võistkondlik praktiliste oskuste võistlus, mis on alati tähendanud põnevat tegutsemist ja ka koostöö logistika lihvimist. Kuna korraldajad proovivad alati üllatada uute ülesannetega, mida oodata ei oska, on see pakkunud omapäraseid praktilisi väljakutseid.
Näiteks viidi 2008. aastal Küprosel võistlejad ühe ülesandena kohalikku „metsa“, kus tuli kuuma päikese käes tegeleda üsna ootamatu ökoloogilise analüüsiga. Järgneval aastal tuli aga mõõta apelsinimahla viskoossust – üsna tundmatu mahla omadus!
Rahvusvaheliste olümpiaadide üks suuri väärtusi on alati olnud ka rahvusvaheliste sõprade leidmine ja suhtlemisvõrgustike laiendamine. Eesti võistkond on sageli aga üsna tüüpiliselt omaette nohistav ja end liigsest agarusest hoidev. Siiski tähendab see seda, et eriti head sõprussidemed saavutatakse just oma võistkonnakaaslaste seas. j Ilmselt paljuski tänu sellele saan täna öelda, et on tõeliselt tore omada tuttavaid väga erinevates eesti teaduse valdkondades. Selliste tutvusringkondade omamine võimaldab tulevikus laiapõhjaliste ideede ühist väljamõtlemist ja läbiviimist.
Kiirus, aeg ja loogika
Pikas perspektiivis tuleb väärtustada kogemusi, mida andis EUSO ja mida üleüldse olümpiaadid õpetavad. Tuleneb see kogemus olümpiaadidel esinevate ülesannete uudsusest ja ajapuudusest. Nimelt on oluline oskus sukelduda enda jaoks seni tundmatusse teemasse, sellest kiirelt aru saada ja seejärel ka ülesanne õigesti lahendada. Sageli ongi teemadeks valdkonnad, millest igapäevases koolielus unistatudki ei ole ja seetõttu puuduvad ka eelteadmised. Samas ei ole taoliste ülesannete eesmärk õpilasi hirmutada, vaid need on püstitatud just selliselt, et õpilane suudaks enda teadmiste najal, ülesande tegemise käigus, valdkonna ja probleemi loogika selgeks teha. Praegu, hilisemas elus, ongi õppetöös kerkivate uudsete probleemide lahendamine juba lihtne ja sisseharjutatult automaatne. Uued teadmised tulevad lennult.
Teine faktor oli oskus ajapuudusega hakkama saada. Paraku ka sellise teguri osakaal on olümpiaadil sageli määrav. Siin tulebki mängu ajakasutamine ja planeerimisoskus, mille harjutamise kasulikkust edasises igapäevaelus ei ole vist mõtet isegi näitlikustada. Eks ole ju ikka kasulik minimaalse ajaga saavutada maksimaalne tulem.
Viimase märkusena tooksin välja ka ühe väga praktilise kasu... nimelt kasutan siiamaani igapäevase haiglasisese õppetöö käigus 2008 aasta EUSO-lt saadud valget kitlit. Kestab ideaalselt!
Tartu ülikooli ja Tartu ülikooli teaduskooli korraldatud ning haridus- ja teadusministeeriumi rahastatud Eestis toimunud Euroopa Liidu loodusteaduste olümpiaad oli Eesti koolinoortele võidukas. 23 Euroopa Liidu riigi 48 meeskonna arvestuses võitis kuldmedali Tallinna reaalkooli ja Tartu Miina Härma gümnaasiumi tiim. Hõbemedalid said kaela Tallinna reaalkooli ja Hugo Treffneri gümnaasiumi ühismeeskond ning Miina Härma gümnaasiumi ja Tallinna Inglise kolledži õpilaste tiim.
