“Mul oli väga madal enesehinnang ja hirm, et ma ei saa hakkama. Mul oli vaja rohkem kogemust ja oli vaja endaga olla,” tunnistab ta ning lisab, et enesekriitika on tal siiamaani väga tugevalt sees ja sellega tuleb jätkuvalt tööd teha.

Oma lapsi kasvatab Kleer põhimõttel, et neid tuleb juba väiksest peale isiksuste ja indiviididena austada — seetõttu said lapsed ka uue kooli valikul kaasa rääkida. “Koos valisime Pärnu Vabakooli — see on õnneliku lapse kool. Nad tõesti tahavad koolis käia ja teadmisi omandada. Mina omal ajal ei tahtnud. Kool oli minu jaoks täiesti mõttetu koht. Kogu aeg oli ebamugav olla.”

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena