“Ma nägin Ellen Niitu mitte ainult luuletajana, vaid ka suure pere emana ja ma imetlesin, milline energia ja milline oskus oli tal kõike korraldada ja majandada. Sest kõik ju teadsid, kuidas Ellen kaitses Jaani töötoa ust ega lasknud lapsi sinna sisse. Aga minuarust kõik see suur majapidamine oli tema korraldada ja tema teha,” meenutab Toomet.

Ellen Niit oli väga soe inimene — ta suhtus erakordselt muhedalt lastesse ja kõik nende väikesed vimkad ja pahandused muutusid tema luules naljakateks. Ta oli väga andekas inimene,” kirjeldab kirjanik oma lahkunud kolleegi, kelle sulest on sündinud unustamatud Pille-Riini, Triinu ja Taavi ning Krõlli lood.