Publiku Telehundil tekkis aga paraku juba pärast esimest paari minutit terve hunnik põletavaid küsimusi — kas tegu on Intsu ja Kristjani omavaheliste naljadega, millest televaataja ei peagi aru saama? Kuhu on kadunud julged, veidi ropud ja kelmikad “poistenaljad”, mis selle saate puhul enim võlusid? Mis seos on pilootosa põhiteemaks olnud vanarahva uskumustel Eestimaa suve ja sündmustega? Mille poolest ma pärast selle saate vaatamist targem olen? Kuhu jäi palju reklaamitud koer-saatejuht?

Tahaks väga öelda, et vahva oli näha poisse taas omas elemendis vabalt mööda Eestimaad ringi rändlemas, ent pingutatud naeratused ja dialoogid rikkusid asja ära. Ning kaupluseketi Coop läbinähtava turunduskampaania raames eksperimentide tegemine ajas lihtsalt närvi — monteerija polnud suutnud välja lõigata isegi sangaritele ette jäänud tavainimeste kimbatuse. Teisisõnu, kõige lõbusamaks rahva kaasamise aktsiooniks selle teleteose juures jääbki ilmselt “tee sõbrale tünga” üleskutse.

Teeme siis meiegi oma suvesangaritest sõpradele tünga ja kustutame selle saate oma to do listist. Publiku Telehunt soovitab Rabil ja Vaheojal tungivalt hakata uue žanri peale mõtlema. History kanalil jookseb näiteks selline seriaal nagu “Pandikunnid“ — ilma naljata, väljanägemine on teil juba poolenisti olemas ning Eesti rahvas nagunii kaelani võlgades. Head tegutsemist!

Foto: Scanpix