PIKK NIMEKIRI: Pettumus, kohtuotsus, tagakiusamine, äri! Eesti avaliku elu tegelastel on poliitikukarjääri hülgamiseks väga kirevaid põhjuseid

Endine telenägu Enn Eesmaa tunnistas alles hiljuti antud intervjuus uskumatu prohvetlikkusega, et kui ta oleks teadnud, kuidas rahvas poliitikutesse suhtub, poleks ta iial oma telekarjääri hüljanud. Nüüd, kõigest mõned päevad hiljem, teatas samuti teletegemiste poolest tuntud poliitik Mihkel Raud oma teravatest mõtetest tulvil blogis, et justnimelt sellel põhjusel lahkub ta nii parlamendist kui erakonnast — kui oled poliitik, siis rahvas ei pea sinust lugu! Põhjuseid, miks poliitikast eemalduda, on Eesti avaliku elu tegelastel aga rohkesti ning Publik valmistas toreda popurrii rohkem või vähem staažikatest poliitikutest, kelle lahkumise lood ning väljaütlemised on olnud iseäranis värvikad.

Endine Postimehe ajakirjanik ja BNSi juht Anvar Samost evis põlise ajakirjanikuna IRLi ridades parlamenti kandideerides kindlasti palju vajalikku know how’d, kuidas üks tõeliselt hea poliitik käituma peaks. Vaatamata ponnistustele jäi ta aga valimistel parlamendist välja ja otsustas oma üürikese õnnekatsumise varakult lõpetada.

“Naasen erialasele tööle. Vana arm ei roosteta,” sõnas Samost 2015. aasta märtsis Delfile ning kinnitas, et tal on selge plaan, kuidas edasi minna. See vastas ka tõele, kuna nüüdseks on Samostist saanud ERRi veebiuudiste peatoimetaja.

2003.aasta sügisel Riigikogust lahkunud Hannes Võrno teguviisi tagamaad on ühest küljest äärmiselt sarnased Mihkel Raua omadele, samas kardinaalselt erinevad — ta ei pettunud mitte iseendas, vaid rahva meelestatuses. “Minu lahkumise ajendiks oli hoiak, mil moel parlamenti suhtumist järjekindla negativismiga väetati. Riigikogu liikmetest hakati moosivargaid tegema juba enne valimisi,” tõdes ta Eesti Päevalehes avaldatud intervjuus.

Lisaks valmistas Võrnole pettumust Riigikogu töökorraldus ja sealsete liikmete käitumine. “Polnud näiteks harvad needki korrad, kui inimene esitab arupärimise ning tõuseb ise seejärel püsti ja läheb puhvetisse või kemmergusse. Väsisin sellest,” rääkis ta.

Toona lubas Võrno, et tegeleb kindlasti edasi riigikaitse temaatikaga, kuna tunneb selle vastu huvi ja kavatseb end jätkuvalt harida — Võrno pidas oma sõna ning aastatel 2013-2015 tõusis suisa Eesti Kaitseväe Teavituskeskuse ülemaks. Teda on ka autasustatud kaitseministri ja NATO medalitega rahvusvahelisel sõjalisel missioonil osalemise eest ning viimastel aastatel näeme teda üha enam tele-ekraanil erinevates meelelahutussaadetes.

Käesoleva aasta algul levis kulutulena uudis, et endine tippsportlane Erki Nool on otsustanud IRList välja astuda — Delfile antud intervjuus kinnitas Nool, et ajendiks on kehvad valimistulemused, mis näitasid, et tal pole poliitikas kohta ning see eluetapp on läbi. Küll aga jäi ta edasi Tallinna linnavolikogu liikmeks põhjendusega, et mittepoliitikuid on seal palju.

Käesoleva aasta aprillis valiti pareitu Nool hoopis Keskerakonna kandidatuuri alusel sealse revisjonikomisjoni esimeheks, mis sütitas spekulatsioone otsekui oleks ta tsentristidega suhteid soojendamas. Korra katsetas ta siiski ka veel valimistel osalemist, pistes aktiivselt rinda Eesti Olümpiakomitee presidendikandidaatidega — intensiivses heitluses pidi aga siiski konkurentidele alla vanduma ning lõppfaasis osutus valituks hoopis ärimees Urmas Sõõrumaa.

Pärast arvukaid skandaale teatas Keskerakonna pikaajaline peasekretär Priit Toobal käesoleva aasta mais, et lahkub oma ametikohalt ja üleüldiselt poliitikast — sügisel jõustus tema ja erakonnakaaslase Lauri Laasi kohta süüdimõistev kohtuotsus eraviisilisele jälitustegevusele ja sõnumisaladuse rikkumisele kihutamises ja dokumendi võltsimises.

Kadri Simsoni juhitud Keskerakonna siseopositsioon kinnitas Delfile seepeale, et on valmis Toobali erakonnast lahkumise saavutamiseks ka kohtusse minema. Seda õnneks siiski vaja ei läinud. Eluaegse poliitiku Toobali edasiste tööalaste ja eraeluliste plaanide kohta info puudub. Toobali haridustasemeks on Suure-Jaani Gümnaasiumist omandanud keskharidus.

2009.aasta septembris otsustas endine rahandusminister, IRLi eelkäijaks olnud erakonna Res Publica kunagine juht, Rahandusministeeriumi avaliku halduse osakonna juhataja ja pikaajaline parlamendisaadik Taavi Veskimägi poliitikaga lõpparve teha, et asuda Eesti Energiast eraldatava Eleringi juhiks.

“Tahan, et minu poliitikast lahkumine oleks ühene ega jätaks mingeid küsimusi õhku. Ma ei vaata poliitikast lahkudes tagasi, vaid edasi ja keskendun uue ameti pakutavatele väljakutsetele. Minu lahkumise põhjus ei peitu poliitikas, vaid energeetikas,” rääkis ta toona Delfile.

Eelmise aasta suvel teatas kunagine popstaar, Kultuurikeskuse Lindakivi direktor ja endine Edgar Savisaare nõunik Katrin Siska, et astub Keskerakonnast välja. “See aeg sai minu jaoks ümber. Lähen ära omal soovil, intriigideta. Kuna ma poliitikat teha ei taha, ei näe ma ka mõtet ühegi erakonna nimekirjas figureerimisel,” selgitas ta Delfile.

“Tagasi vaadates oli see väga huvitav ja õpetlik kogemus. Sain hea juhtimise ning meelelahutuse korraldamise kogemuse. Lisaks kandideerisin nii kohalikel kui ka riigikogu valimistel. Nüüd on aeg edasi liikuda, et millegi uue ja põnevaga tegeleda,” selgitas ta, kuid lähemalt oma tulevikuplaane ei avaldanud. Kuna endine lauljatar siirdus 2013.aastal lapsehoolduspuhkusele, on tema jaoks tõenäoliselt esiplaanil perekesksed väärtused.

2015.aasta veebruaris otsustas endine Kaitsepolitsei juht, Tallinna abilinnapea, siseminister, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja elupõline ärimees Jüri Pihl erakonnast lahkuda — viimati osales ta erakonna tegevuses aktiivselt paar aastat tagasi kohalike omavalitsuste valimistel ning jäi sellest alates tagaplaanile. Selle tõi ta ka põhjenduseks erakonnast lahkumisel.

Ometi valiti parteilise kuuluvuseta Pihl käesoleva aasta märtsis erakorralisel koosolekul Pirita halduskogu esimeheks, kuhu ta ootamatult aktiivse valimiskampaaniaga kandideeris. Pihl kinnitas Delfile samas, et ei plaani suurde poliitikasse naasta, kuid kodupiirkond Pirita on talle nii hingelähedane, et tahaks volikogus tegutseda.

2009.aasta kevadel Keskerakonda astunud ja seal vaid aasta vastu pidanud eksmiss ja moelooja Diana Arno sai poliitikast eriti valusa kogemuse ning tõdes Publikule antud intervjuus, et poliitikud ei täida inimestele antud lubadusi.

“Vaatan, mida nad lubasid ja mida nad teevad … See ei ole see. Nad on inimestele andnud lubadusi, mida ei täida,” selgitas Diana ning lisas ka, et teda häirib asjaolu, et tema heategevuslike ettevõtmiste eest, mis poliitikaga kuidagi seotud polnud, sai kogu au endale erakond.

Modell, telenägu ja kunagine Miss Estonia Kristiina Heinmets (nüüd Heinmets-Aigro) sai samuti omal nahal tunda, mida tähendab flirt ninasarvikuga — Keskerakonnast lahkus ta sama suure hurraaga, kui sinna sisenes. 1998.aastal erakonnaga liitudes pakkus ta kõneainet nii Edgar Savisaare ülistamise kui ka oma erinevate väljaütlemistega, mille hulka kuulusid lubadused näiteks lastele tasuta sooja piima jagada. Palju pole ka naisi, kes saaksid uhkustada sellega, et erakonna liider oleks neid sünnipäevaks Pärnu lahe jahikruiisile kaasa võtnud.

Otseloomulikult olid sellised juhtumid kui vesi kuulujuttude veskile ning kurjad keeled jahvatasid väsimatult Heinmetsa ja Savisaare liigagi soojast sõprusest. Olgu siis sellel või mõnel muul põhjusel astus modell erakonnast välja ja kuulutas, et poliitika pole teda iial huvitanudki! Tema poliitilisteks šedöövriteks olid 112 hääle kogumine Kristiine linnaosa volikogu valimistel, mis talle ametikohta ei toonud. Nüüdseks tegeleb modell paralleelselt nii Bastioni moemaja kui teletööga ning olles turvaliselt abielusadamasse jõudnud, kasvatab oma abikaasa Aivar Aigroga üha suurenevat perekonda.

Isamaa ja Res Publica Liidu kauaaegne liige, endine haridusminister ja tipp-poliitik Tõnis Lukas esitas 2013.aastal Eesti Rahva Muuseumi direktoriks saades kohe esimesel tööpäeval erakonnast lahkumise avalduse ning põhjendas Delfile antud intervjuus, et tema elus algas uus etapp.

Kuigi juriidiliselt oleks Lukas võinud teha nii poliitikat kui direktoritööd, tänas ta kõiki erakonnaliikmeid ega soovinud oma lahkumist pikemalt kommenteerida. “Mu tähelepanu on eelkõige ERMi teemadel. Ei saa öelda, et ma ühiskonnaelust kõrvale olen tõmmanud, aga formaalsed sidemed ei ole olulised. Ma olen väga uhke, et olen saanud Isamaaliidus ja IRLis riigi ja ühiskonna tippülesandeid täita. Üks aeg sai ümber ja teine on alanud,” lausus Lukas.

2010. aastal lahkus Keskerakonnast legendaarne punkar ja ansambel Vennaskond solist Tõnu Trubetsky, kes tunnistas, et teda tabas tagakiusamise ja vaimne terror. “Seoses tagakiusamise, tapmisähvarduste ja vaimse terroriga olen otsustanud lahkuda Keskerakonnast ja vähemalt mõneks ajaks ka poliitikast,” sõnas Trubetsky toona Delfile.

“Põhjused on niisiis isiklikud. Keskerakonna poliitika on mulle endiselt sümpaatne,” kinnitas ta, lisades samas, et on huvitatud suuremast sõltumatusest, mida erakonda kuulumine mingil
määral piirab. “Palju tänu vanadele sõpradele ning sõpradele Keskerakonnast, samuti Keskerakonna Kultuurikogule ja Kesknoortele, kes on mind toetanud! Ja võibolla on õigus ka neil, kes arvavad, et ma ei sobi poliitikasse.”

Endine Reformierakonna aseesimees ja riigikogu liige Meelis Atonen eemaldus poliitikast juba 2007.aastal, et siirduda hoopis erasektorisse. See aga ei vähendanud tema huvi ja seotust poliitiliste protsessidega ning pärast valuutavahetusega tegeleva ettevõtte AS Tavid juhtkonda kuulumist leidis ta taas rakendust riigile kuuluvate äriühingute nõukogudes, tegutsedes Eesti Energias ja Eesti Postis (Omniva).

2014.aastal suutis Atonen aga kapitaalselt tülli minna võimuloleva valitsuse ja eriti majandus- ja taristuministri Urve Paloga. “Ma olen seni ikka püüdnud omalt poolt ettevõtte eest seista, aga kaua võib. Mul on nüüd muud plaanid ja ehk ma võin juba neile pühenduda,” rääkis ta Delfi veergudel avaldatud artiklis.

“Mul Reformierakonna liikmena on kurb meel ja ma häbenen. Olen protestiks sellise käitumise vastu esitanud enda taandamisavalduse kõigist riigile kuuluvate äriühingute nõukogudest,” ütles Atonen, mispeale Urve Palo ta ka ametitest vabastas.

Kauaaegne Keskerakonna liige ja endine Kultuurikatla juht Evelyn Sepp teatas paar aastat tagasi, et astub erakonnast välja ning sellele järgnesid erinevate tabloidide veergudel ilmunud paljastused erakonna sisekliimast, mida Sepp ei pidanud paljuks ka omapoolsete läbielamistega vürtsitada — ta tunnistas Delfi veergudel, et on näinud asju, mille tõttu ta ei saa enam kunagi Savisaarest lugu pidada.

“Elu oli põnevam kui filmis, minu motivatsioon oli nooruslikult kõrge ja idealistlik ja see sobis inimestele, kes elavad kiiresti,” meenutas ta oma karjääri algusaega. “Ma olin täiesti läbi põlenud, sattusin korduvalt väga raskete tervisprobleemidega haiglasse, oli palju jama, silmakirjalikkust, valet, ebaõiglust, hoolimatust, intriige. Loomulikult nägin, mis toimus ja sain ka sellest aru, miks see tegelikult toimus,” kirjeldas ta hetke, mil otsustas erakonnast lahkuda.