SOTSIAALMEEDIA KIHAB: Ojasoo vägivallaskandaal on "Ühtse Eesti" järg?
Me kõik mäletame “Ühtsele Eesti suurkogule” eelnevat — Teater NO99 lõi fiktiivse poliitilise liikumise, mis õnnestus nii hästi, et suur osa avalikkusest käsitles seda reaalse poliitilise jõuna. “Aktuaalne Kaamera” uuris Ojasoolt, kas ka sel nädalal lahvatanud vägivalla juhtum ei või olla hoopis üks suur osa lavastusest? “Ma arvan, et kõik, mis minuga juhtub, saab ühel hetkel lavastuseks,” vastas Ojasoo, kes võttis küsimusele vastamiseks tervelt 20 sekundit pausi.
Pärast pikka mõttehetke ja müstilist vastust on inimesed enamgi kindlad, et lahti rullunud skandaal on hoopis NO-teatri järgmine suur teatriprojekt.
“Kas keegi pole ikka veel aru saanud, et see kõik on vaid näitemäng?”, “Kas see polegi etendus?”, arutletakse Delfi kommentaariumis.
“Tundub uue teatriprojekti järele lõhnavat tugevalt. Reklaami on igatahes rohkem kui küll,” kirjutab üks lugeja.
“Intervjuust jäi siiski mulje, et tegemist on taaskord mingi performance’iga … ilmselt tuleb üks suur EKRE peksmise etendus,” mõtiskleb teine.
“Vaadates AK-s Ojasood, siis siit tuleb uus spektaakel a-la #Savisaar#, sest nii lolli süüdistust annab otsida,” arvab kolmas.
“Uskumatu, kui loll võib üks osa rahvast olla. Kuna aga lollidel on komme kõvasti kisada, siis jääb ka arukamatele mulje, et miskit seal ikka oli. Kuna etendus/lavastus sellest tuleb niikuinii, siis saab neid lolle ka lavalt näha. Kui muidugi Ojasood õiglases vihas enne ei lintšita. Eks etendus läheb sellest ainult paremaks. Loodetavasti tuleb ka presidendirallist etendus. Peategelased oleks selles küll minu nägemuses ajakirjanikud,” seletab massihüpnoosi kahtlustav kodanik.
Sarnaseid seisukohti leiab ka Twitterist: “Ei saa enam üle mõttest, et kogu Ojasoo teema on “Ühtne Eesti vol 2” ja kõik ülekajastamine on lihtsalt teater,” on kasutaja @PiiaO painatud.
Kasutaja @voyag tunneb aga juba huvi etenduse piletite vastu: “Kas sellele NO etendusele “Ojasoo rüseleb naisega talvises Tallinnas” muidu pileteid ikka juba müüakse?”
“Mida rohkem ma Ojasoo juhtumi peale mõtlen, seda tõenäolisem paistab, et tegu on ühe järjekordse NO teatri eksperimendiga, mida on pikalt ette valmistatud. Teatri turvakaamera salvestus konfliktist — no kas on paremat vahendit lavastamiseks. Tiidu vastused Aktuaalses Kaameras on veidrad. Siin on nii palju veidraid kokkusattumisi ja lünki, mis on täitmata. Segane jutt kokkuleppe tingimuste ümber. Kogu loo saladuses püsimine pika aja vältel jne. Mõned asjad veel, mida ma tean aga mis ei ole avalikud, nii et ma neist ei räägi, aga mis mu arvamust kujundavad," kirjutab Priit Hõbemägi Facebookis.
“Ühiskond kihab, ja jaguneb kahte lehte, meedia on vallutatud, trupp vaikib, kogu informatsiooni jagab praegu Tiit ise — ehk kontrollib mängu. Teeb seda väga enesekindlalt ja rahulikult, jättes kogu aeg vastustes otsi lahti, näiteks AKs: “Me kõik mäletame Ühtse Eesti suurkogule eelnenut. Ega see ei ole üks osa lavastusest? Tiit: “Ma arvan, et kõik, mis minuga juhtub, saab ühel hetkel lavastuseks. Jne," jätkab mees juhtumi lahkamist.
Hõbemägi lisab: “Valesüüdistuse esitamine politseile pole isegi esmakordne Eesti ajakirjanduses — (ja reality journalism see praegu on, sest lahti rulluva etenduse toimumispaik on meedia) — seda tegi ka näiteks Madis Jürgen oma kuulsas Eesti Ekspressi auto ärandamise loos, mille eest hiljem kohtu alla sattus. Ja õigeks mõisteti. Nii et isegi pretsedent on olemas ja trelle karta ei tasu. Näitleja aga täitis veenvalt oma rolli turvakaamera ees…Kas me oleme ehk ise ka etenduses osalised, osa meist tahtmatult ja osa teadlikult?”
Hõbemäe postituse alla on tekkinud suur arutelu, kust leiab vastakaid arvamusi, ent üks on kindel — planeeritud või mitte, küll see juhtum varem või hiljem etenduse vormi valatakse!
“Võib-olla algselt ei olnud see lugu üldse etendus, aga nüüd vorbitakse asi kiirelt sellesse võtmesse ümber (sest rahvas juba niikuinii kahtlustab ehk on valmis uksuma) ja lõpuks jääb mulje, et nii oligi kogu aeg plaanis”, on üks naisterahvas kahtlevamal seisukohal.
Sarnaseid mõttevälgatusi leidub teisigi: “Ma mõtlen, et kui alguses polnud lavastuse mõtet (eeldades, et intsident oli tõeline), siis nüüd kindlasti juba on. Finaalis astuks Ojasoo ise ristile, rahvas aplodeerib ja ta saab andestuse. Ja me ei saagi kunagi teada, kas see vahejuhtum oli päris või polnud seda kunagi, kuid NO99 on jälle teinud midagi, millest kõik räägivad. Ka naistevastasest vägivallast. Sass Henno žestid võib olla juba osa nn libretost..”
“Mina ei ole veel aru saanud, mida ta siis tegi? Tõukas kedagi, keda? Tõukas lumehange? Kas veel midagI? Kes oli see naine? Mida tegi naine, et mehel kops üle maksa läks? Midagi ei kuule sellest….Nii, et ….eeh see tüütu NO99!!!! Muidugi loob uut stsenaariumi, teame ju
Ja pärast irvitavad ha-ha-haa, vaat kui hää materjali saime. Ja saidki, meist. Ja meediast,” võtab üks kodanik kindla seisukoha, et tegemist on NO99 algse plaaniga rahvaga manipuleerida.
Ühele meetserahvale tundub see samuti olevat sotsiaalne eksperiment, sest teatraalse kompositsiooni traagelniidid paistavad tema meelest läbi.
“See juhtum ikka ilmselt kisub sinna No eksperimentide suunas. Ei tea. Kuigi Ojasoo on rohkem ikka lavastaja kui näitleja, üllatavalt tõetruu seega,” arvab teine.
