10 tulevikueriala, millele ülikooli valides mõelda

Keskkooli lõpetaja üks olulisemaid otsuseid on eriala valimine. Selleks, et otsustamisel aidata, uurisime karjääri-, kõrgharidus- ja personalispetsialistidelt, mida peaks õppima, et olla kümne aasta pärast tööjõuturul tippkonkurentsis. Sõelusime välja 10 eriala, mis tagavad kiiresti muutuvas maailmas ülikooli lõpetajale parimad tulevikuväljavaated.

Eesti suurima telekomiettevõtte Telia Eesti personalidirektori Jaanika Kuusiku sõnul on tulevikus suurim nõudlus tehnoloogiaerialade spetsialistidele. „Enneolematult kiiresti muutuv (info)tehnoloogiline maailm tekitab lähiaastatel ja pikemaski plaanis suurima nõudluse IT-, telekomi- ja tehnoloogiaerialade spetsialistide järele,“ ütles Kuusik.

Kuusikuga ühel meelel on ka TTÜ karjäärikeskuse talituse juhataja Heiki Beres, kelle sõnul osutavad erinevad uuringud, et tulevikus on hinnas programmeerijad, ent ka kutse-, teadus- ja tehnikavaldkondade spetsialistid.

Beresi sõnul kasvab tulevikus vabakutselise ja projektipõhise töö osakaal ning võtmeoskusteks on kohanemine muutuva töökeskkonnaga, töötamine meeskondades ja samuti analüüsivõime. Ideaalne tulevikutöötaja omab süvateadmisi vähemalt ühel alal ning oskab mõista ja seostada ka teisi valdkondi.

Samal seisukohal on ka TTÜ õppeprorektor Jakob Kübarsepp, kinnitades, et nõudlus kõrgharidusega spetsialistide järgi on suurim IT-, tehnika- ja loodusteaduste valdkonnas. Olulisteks oskusteks on Kübarsepa hinnangul veel suhtlusoskus, ettevõtlikkus, võime aru saada erinevatest valdkondadest ja IT-oskus.

Milliseid erialasid valida?

Spetsialistide poolt kirjeldatud trende ning lähiaastaid silmas pidades võib tööturul konkurentsivõimelist ja tasuvat positsiooni prognoosida neile, kes on lõpetanud mõne järgmistest Tallinna Tehnikaülikooli erialadest:

• Logistika (kliki erialade vaatamiseks eriala nimetusel) muutub üha enam „nutikaks“ ning suurt rolli hakkavad mängima uued põnevad tehnoloogiad. Pakiautomaadid asenduvad droonidega ja kullerid robotitega. Seda kõike maailmas, kus inimesed reisivad üha rohkem ja kaubad liiguvad järjest suuremates kogustes. Logistiku ülesanne on mõelda välja parimad lahendused, kuidas inimene või kaup jõuaks ühest kohast teise veelgi efektiivsemalt.
• Keemia- ja keskkonnakaitse tehnoloogia. Uus sajand on toonud kaasa tõsised keskkonnaprobleemid kogu Maal. Tarbimine suureneb, jäätmekuhjad kasvavad ja napib puhast joogivett. Kõik see mõjutab otseselt meie ja tuleviku põlvkondade tervist ning elutingimusi. Keskkonna- ja keemiakaitse spetsialistide ülesanne on leida lahendusi olemasolevatele keskkonnaprobleemidele ja kaitsta Maa ökosüsteemi, et ka meie lastelastel oleks elamiskõlbulik keskkond ning et Maal ressursid otsa ei lõppeks.
• Arvutisüsteemid. Steve Jobs oli edukas, sest mõistis, et kvaliteetne ja hea disainiga arvutitehnika on sama oluline nagu selles sisalduv tarkvara ning vastupidi. Tööturul vajatakse järjest enam Jobsi taoliseid visionääre, kes suudavad näha IT arengu tervikpilti. Arvutisüsteemide erialal omandatud teadmised on nõutud IT-ga tihedalt seotud eluvaldkondades alustades igapäevaeluks vajalikest nutiseadmetest ning lõpetades kaasaegsete meditsiinisüsteemide ja pangandusega.
• Informaatika. Meie ümber sünnib igapäevaselt erinevaid äppe ja programme, mis teevad elu mugavamaks ja asendavad iganenud lahendusi. Kõige selle taga on aga usinate informaatikute raske töö. Informaatika eriala lõpetanud keskenduvad tarkvara ja infosüsteemide loomisele. Võrreldes arvutisüsteemide spetsialistidega keskenduvad nemad rohkem programmeerimisele ja kodeerimisele.
• Äriinfotehnoloogia. Edukad ettevõtted suudavad käia ajaga kaasas. IT on sageli kasutamata võimalus, mis aitab luua efektiivsust ja tarbijasõbralikkust. Äriinfotehnoloogia spetsialisti igapäevaseks ülesandeks ongi kavandada lahendusi, mis muudaksid tööandja või nende klientide töö kiiremaks, tulemuslikumaks ja veavabamaks. Et oma tööd hästi teha, tunneb selle valdkonna spetsialist põhjalikult erinevaid tehnoloogiaid, ent mõistab ka ettevõtluse ja organisatsiooni toimimise aluseid. Äriinfotehnoloog oskab äriinimestega neile mõistetavas keeles rääkida ning samaaegselt panustada IT-innovatsiooni
• Elektroonika ja telekommunikatsioon. Telekommunikatsioon on üks kiiremini arenevaid valdkondi maailmas, kus järjest suuremat rolli mängivad kiire internet ja nutitelefonid. Valdkonna eksperdid aitavad inimestel ja asjadel omavahel efektiivsemalt suhelda, arendades, hooldades ja luues kommunikatsioonisüsteeme, mida igapäevaselt kasutame.
• Integreeritud tehnoloogiad. Üha enam on tarvis insenere, kelle teadmised ei piirdu ainult ühe valdkonnaga, vaid kes suudavad oma teadmiseid ja oskusi siduda ärijuhtimise, tootearenduse, disaini ja tootmisega. Integreeritud tehnoloogiate spetsialistid ei tegele ainult detailide väljamõtlemise ja ehitamisega, vaid teavad ka, kuidas sellest saab äriliselt edukas toode või teenus.
• Geenitehnoloogia. Geenitehnoloogias peituvaid võimalusi silmas pidades arvatakse, et 21. sajand kujuneb bioloogiasajandiks. See teadus on avanud täiesti uusi silmapiire nii meditsiinis, tööstuses, põllumajanduses, kriminalistikas, arheoloogias kui ka paljudel teistel elualadel. Geenitehnolooge on tarvis väga erinevates valdkondades alates ravimeetodite väljatöötamisest ja lõpetades DNA-analüüside tegemisega kuritegude lahendamiseks.
• Rakenduskeemia ja biotehnoloogia. Naftaajastu on lõppemas, esile on kerkinud biotehnoloogia, kus toidutööstuses, ravimite tootmisel või biokütuste arendamisel kasutatakse erinevaid mikroorganisme või nende saadusi. Selle valdkonna eksperdid on hinnatud keemialaborites, toiduainete- ja keemiatööstuses, põllumajandusvaldkonnas, ravimistööstuses ning mitmel pool mujal.
• Elektroenergeetika. Fossiilsed kütuseid ei jätku igaveseks, seetõttu tuleb neid võimalikult arukalt kasutada või otsida energia tootmiseks alternatiivseid lahendusi. Elektroenergeetikud tegelevad peamiselt kolme valdkonnaga. Esiteks elektri tootmine põlevkivist, vee liikumisest, tuulest, päikesest. Teiseks ülekanne ehk kuidas jõuab elekter ülekandevõrgu kaudu alajaamadesse. Viimasena aga jaotus ehk see, kuidas jõuab elekter meie kodudesse ja töökohtadesse.

Kõrgepalgalised valdkonnad

Haridus- ja teadusministeerium avaldas uuringu, kus hinnati ülikoolide vilistlaste edukust tööturul. Uuringus tõdeti, et kõige edukamad on arvutite, transpordi, tehnika, riigi- ja isikukaitsega seotud erialade lõpetajad.

Tööportaali CV Keskus andmetel on keskmine brutopalk praegu elektroonika ja telekommunikatsiooni valdkonnas 1624 € kuus, energeetika ja loodusvarade valdkonnas keskmine 1511 € kuus, IT valdkonnas keskmine 1956 € kuus ning mehhaanika ja tehnika valdkonnas keskmine 1502 € kuus.