Vilve tuletab meelde, et Tallinna Moemajja läks ta tööle aastal 1985. Tema suundus kunstiosakonda ja Ell läks ajakirja "Siluett" toimetusse. Kuna nende tööruumid asusid erinevatel korrustel, siis töö juures koosviibimist esines neil harva, kuid sellest olenemata on Vilvel Ell-Maaja meenutamiseks palju ilusaid sõnu. “Ma mäletan, et ta oli alati ääretult energiline, positiivne ja tal oli suured ümmarguse raamiga prillid,” kihistab Vilve energiliselt toreda meenutuse peale, “ma mäletan neid prille nii hästi!”

Lisaks meenutab Vilve, et Ell-Maaja oli väga huvitav inimene: “Teda oli alati nii huvitav kuulata, eriti kui ta moe teemadel rääkis. Ta oli oma jutuga väga kaasahaarav.”

Viimast korda kohtusid Ell ja Vilve aasta aega tagasi. “See kõik on nii kurb, sest veel täpselt aasta aega tagasi me istusime temaga aias ja ta oli veel meie keskel. See viimane kohtumine temaga,” otsib Vilve õigeid sõnu, "see tema erksus ja ärksus olid lihtsalt niivõrd positiivsed.”