Henry Laksi kindel veendumus: kui inimene tuleb spetsiaalselt sind kuulama, siis pead endast ikka kõik andma, et asi oleks kvaliteetne!
"Laulsin kunstiülikooli kammerkooris. Seal oli kaks väga võimekat dirigenti. Peep Sarapik, kelle lugu "Ta lendab mesipuu poole" on siiani laulupidude repertuaaris, ja Vello Rand," tunnistab Henry LP-le antud intervjuus, et ilmselt tänu koorilaulule ta bänditegemiseni jõudiski. Henry laulis tenorit ning sai seal tublisti häält proovida ja hääleseades areneda. Hilisemas elus on ta pidanud aga lavale minema ka nii, et pole päris kindel, kas häält üldse tulebki, ja ta teab, kui halb tunne see on.
"Kunagi Sakus oli sooloesinemine, mina olin täiesti haige, ent sealtpoolt ei tahetud, et kontsert ära jääks. Nii et kuidagi ma ikka tegin ära, aga pärast oli küll sant tunne, et ei läinud täie ette," räägib muusik. "Kui inimene tuleb spetsiaalselt sind kuulama, siis pead endast ikka kõik andma, et asi oleks kvaliteetne."Ta on sattunud esinema ka ainult kolmele inimesele. "Kuigi ma muidu väga erapidudel esineja ei ole, siis sel korral oli tegemist fännidega, kes käisid pidevalt kontserdil ja tahtsid oma sünnipäeva nii tähistada, ning ma mõtlesin: miks mitte?"
