Ühe noormehe inspireeriv lugu: tehnoloogiastipendiumi toel vormelit arendama
Tallinna Tehnikaülikoolis õppiv tulevane insener Riho Koop pälvis juunis Eesti idufirma Skeleton Technologies 2000-eurose tehnoloogiastipendiumi. Noort inseneri paelub võimalus arendada tudengivormelit ja kasutada selle arendamisel Skeletoni superkondensaatoreid.
TTÜ mehhatroonika magistrant Riho on tudengivormeliga seotud juba teist hooaega. “Hetkel on minu suurima tähelepanu all tudengivormeli FEST16 juhtimissüsteemi arendamine. Masinal on iga ratta jaoks üks mootor ja neid kõiki saab eraldi juhtida. Vaatan juba ka kaugemale tulevikku ja valmistan 2017. aastaks ette Skeletoni superkondensaatorite kasutamist tudengivormeli aukpakis. Sellest saab ka minu lõputöö,” rääkis Riho oma huvidest.
Tudengivormelile uus tase
Mehhatroonika magistrandi eesmärk on luua vormelile hübriidakupakk, mis koosneb liitiumakudest ja superkondensaatoritest. Tavapärasel akupakil on sellise lahenduse puhul mitmeid eeliseid: kaaluvõit, suurem efektiivsus, vähem eralduv soojus, pikem akude eluiga, kiirem reaktsioon, väiksem pingekõikumine jne. “Soovin kasutada akuelemente, millel on 40% parem energiatihedus. Selliste elementide kasutamist võidusõiduks mõeldud akupakis on seni piiranud fakt, et nende maksimaalsed laadimis- ja tühjakslaadimisvoolud on liiga väikesed. Siin tulevadki mängu Skeletoni superkondensaatorid, mis võtavad enda peale suurema osa regenereerival pidurdusel vabanevast energiast. Sellega säästame akusid suurtest laadimisvooludset, mis neid muidu kahjustaks. Superkondensaatoritesse salvestunud energia vabastatakse jällegi kõige suurema energiavajadusega ajahetkel. Seda lahendust on võimalik ellu viia ainult koostöös hea meeskonnaga, mis meil TTÜs olemas on. Samuti on siin ülioluline koostöö Skeleton Technologiesega, kes on valmis meid igakülgselt toetama,” selgitas Riho oma ideed.
Ettevõtete praktiline tugi ülioluline
Eesti noor spetsialistide põlvkond vajab arenemiseks ja oma erialal tippu jõudmiseks ettevõtete tuge. Värske stipendiaadi hinnangul on Eestis koostöö ettevõtetega hea. “Minu kogemus on, et kes soovib praktikale minna, see ka selle võimaluse leiab. Samas sooviksin näha ettevõtete poolt rohkem pakkumisi just eksperimentaal- ja arendustegevustega seotud töödele. Oleme küll tudengid ja tööturul värsked tulijad, kuid otsime samuti väljakutset pakkuvaid töökohti, kus vajatakse värskeid ideid ja kus saaksime ennast tõestada,” julgustas Riho ettevõtteid noori rohkem usaldama.
Riho sõnul oligi stipendiumi kandideerimisel määravaks asjaolu, et stipendiumi pani välja Skeleton Tehnologies. “Tehnikahuvilisena olen ettevõtte edulugu jälginud juba mitu aastat. Skeleton Technologies on superkondensaatorite alal maailmas tõsine tegija, kes pakub suurema energiatihedusega kondensaatoreid kui seda suudavad näiteks sellised hiiglased nagu Maxwell Technologies. Skeletoni kliendid on väga kõrge lennuga, näiteks nagu Euroopa Kosmoseagentuur,” tunnustas Riho ettevõtet.
Tulevane insener seob teadmised praktikaga juba koolipingis
Inseneri elukutseni jõudis Riho enda sõnul loomulikku rada pidi. “Mulle meeldis juba lapsena ehitada asju ja olemasolevaid asju paremaks teha. Ajapikku muutusid minu hobiprojektid aina keerulisemaks ja inseneri elukutse tuli loogilise jätkuna.” Inseneri töö juures meeldibki Rihole kõige rohkem võimalus luua midagi uut ja teha seda koos sarnaselt motiveeritud inimestega.
Noortele paneb Riho südamele, et juba põhikoolis tasuks süvendatult tähelepanu pöörata nendele valdkondadele, milles tugevad ollakse ja mille vastu suurem huvi on. “Näiteks soovides saada inseneriks ei piisa ainult sellest, et oskad matemaatikat ja füüsikat, vaja on ka laiemat silmaringi ja olla kursis viimaste arengutega. Siin on eriline roll heal inglise keelel, sest nii avaneb võimalus kasutada teadmisi kogu maailmast, sh lugeda rahvusvahelisi teadusajakirju,” rääkis Riho. Hea keeleoskus on eelduseks ka tulevasele rahvusvahelisele koostööle, ilma milleta ükski insener areneda ei saa. “Oluline on harjuda suhtumisega, et probleemidele on vaja ise lahendused leida. See eeldab mõnikord tundide kaupa teadustöödes või õppematerjalides tuhnimist. Koolipingis oodates, et keegi tuleb tarkust pähe valama, ei jõua kuigi kaugele. Väärt asjade nimel tulebki pingutada,” jagas värske stipendiaat oma õppetunde.
Riho on ka seda meelt, et vaid kooliseinte vahel ei saada inseneriks. “Oma õpingutele on vaja leida praktiline väljund, nii kinnistuvad ka teadmised ja tekib tulevikuks väga vajalik kogemus. Väga hea näide siin on FS Team Tallinn tudengivormel, mis ühendab TTÜ ja TTK (Tallinna Tehnikakõrgkooli) tudengeid väga erinevatelt erialadelt - mehhaanikast majanduseni. Tudengivormel annab võimaluse osaleda nelikveolise elektrivormeli loomisel ja siin saab võtta mõõtu maailma parimate tehnikaülikoolide võistkondadega. Sellises keskkonnas areneb palju kiiremini kui ainult koolipingis,” rääkis Riho.
