Tegelikult ei ole kontaktläätsede kandjatel prillidest loobumise põhjuseks üksnes soov kaunim välja näha, mida prillikandmine paljude arvates vähendab. Nii võis see olla aastakümneid tagasi, kui prilliraamid olid valdavalt ühesugused ja kohmakad ega kaunistanud nende kandjat tõepoolest. Tänaseks on seevastu saadaval suures valikus erinevaid mudeleid, mis annavad prillikandja välimusele pigem särtsu juurde.

Kontaktläätsed on näidustatud pigem siis, kui prillid segavad näiteks aktiivset sporditegemist. Viimastest soovitatakse loobuda ka siis, kui tegemist on tugeva pluss- või miinusprilliga, mis on paksema klaasiga ning moonutavad silmi oluliselt väiksemaks või suuremaks. Lisaks ei suuda prillid aidata neid, kel klaaside tugevuse vahe üle kolme numbri. Sel juhul tasub kindlasti uurida läätsede kandmise võimalusi.

Kontaktläätsede valik on suur. Saadaval on nii pehmeid kui kõvasid, kuuajaseid kui ka aastaseid kontaktläätsi. Lõbusa võimalusena saab tuua vaheldust oma tavapärasesse välimusse ning muuta värviliste läätsega silmavärvi kasvõi smaragdroheliseks.

Mida läätsekandjal silmas tuleks pidada? Läätsi soovitatakse kanda maksimaalselt 12 tundi päevas ning ühel ööpäeval nädalas tuleks silmadele neist puhkust anda. Magamise ajaks tuleb läätsed ära võtta, kui tegemist pole just spetsiaalsete hüdrogeelläätsedega, mis sobivad kasutamiseks ööpäevaringselt. Kontaktläätsi tuleb iga päev puhastada ning olla ettevaatlik silmameigiks mõeldud kosmeetikaga. Ujuda, saunas ja duši all käia läätsedega ei soovitata.

Kurvaks tõsiasjaks on aga asjaolu, et läätsekandja saab olla 10-15 aastat. Hiljem tuleb taas prillide juurde tagasi pöörduda, kuna silma talumisvõime pole eluaegseks läätsekandmiseks piisavalt suur. Sarvkesta ümber tekib veresoonte võrgustik ning kimbutama võivad hakata silmapõletikud. Ning mis veel – kõigile inimestele kontaktläätsed paraku ei sobi, kuna nende silmad ei talu võõrkehasid või on tegemist mõne silmahaigusega, mis läätsedega kokku ei käi.