Kes tahab olla järgmine Peeter Rästa, Oksana Tandit või Diana Arno?

Peagi algab suve spordimaalima kauaoodatud suursündmus – suveolümpiamängud Rios. Juba teist korda järjest on Eesti olümpiameeskonnale loonud rõivakollektsioonid Montoni rõivadisainer Peeter Rästa.

Disainer ise on oma viimase olümpia­kollektsiooni kohta öelnud järgmist: „Rio olümpia­kollektsioon on šikk, esinduslik ja igapäevaste rõivastega lihtsalt kombineeritav“. Tõepoolest, klassikaline meremotiiv on seatud põhjamaiselt vaoshoitud, kuid samas merele omaselt vabadus­janustesse kleitidesse, seelikutesse, pükstesse ja jakkidesse.

Mõned aastad tagasi Tornimäel omanimelise esinduskaupluse avanud moelooja Oksana Tandit on kahtlemata kohaliku moemaailma üks tipptegijaid, kes on Eesti moe viinud välismaale ja välismaa moe toonud Eestisse. 2004. aastal rahvusvahelise žüriiga moedisainikonkursi SuperNoova võiduga tuule tiibadesse saanud kunstnik on oma nime Eesti moemaastikule kirjutanud suurte tähtedega. Avangardistlik, luksuslik, filigraanne ja mänguline on vaid mõned omadussõnad, mis ilmestavad Eesti ühe tuntuima moelooja kollektsioone.

Ja milline moefänn ei teaks moedisainer Diana Arnot, üht meie esikaunitaridest, kes on Eestit ka Miss Universumil esindanud. Tema teekond missist disaineriks on kulgenud üsnagi loogilist rada. Teinud vahepeatuse modellimaailmas sai ta innustust käe proovimiseks disainerina. Edukalt. Tänaseks oma moebrändi disaininud ja esinduskaupluse avanud disainer iseloomustab oma loomingut märksõnadega duell ja duett, inspireeriv vastuolu ja võluv kooskõla.

Stilist ja moelooja, multitalent Anatoli Ein juhib telesaateid, omab moebrändi ja arvustab vajadusel Eesti avalike ürituste stilistikat, viimati Eurovisiooni esimeses poolfinaalis. Vaid aasta eest koos Svetlana Agurejevaga asutatud moebränd Cube on oma kollektsioonidega tänaseks jõudnud ka Londoni moelavadele.

Kuid mis on neil kõigi ühist? Nad kõik on moeloojad, nad kõik on ettevõtjad ja nad kõik on Euroakadeemia moedisaini eriala vilistlased. Diana Arno ka Euroakadeemia majanduse ja ärijuhtimise eriala magister. Mis teeb siis Euroakadeemia moedisaini eriala nii edukaks, et väikekõrgkooli vähem kui 20 aastase ajaloo jooksul on sealt tuule tiibadesse saanud märkimisväärselt esinduslik nimekiri vilistlasi?

1997. aastal Euroülikooli asutamisest alates kujunduskunsti teaduskonda juhtinud dekaan Jevgeni Hristoforov tõdeb, et pea kahe kümnendi vältel on teaduskond elanud üle nii tõuse kui mõõnasid, läbinud hindamisi ja kordushindamisi, kuid tugevad ja erialaainetele suurt rõhku panevad õppekavad on igal aastal toonud juurde uusi üliõpilasi ja andnud välja tublisid vilistlasi. Ja seda mitte ainult moedisaini erialal vaid ka sisearhitektuuris. Kuid nagu igas teises kõrgkoolis, on ka Euroakadeemias õppekavade pidev arendamine vältimatu.

Lõppeval õppeaastal tehti korralik eeltöö uute kõrvalerialade avamiseks ning eelmisel nädalal kiitis Euroakadeemia Senat heaks koguni viis kõrvaleriala kujunduskunsti teaduskonnas. Neist kaks, rõivaste modelleerimine sisearhitektuuri üliõpilastele ja interjööri projekteerimine rakendavad teadus­konnasisest sünergiat ning toetuvad mõnevõrra moedisaini ja sisearhitektuuri õppekavade ühisosale. Nende kõrvalerialade mooduleid saab läbida pärast põhieriala omandamist aasta jooksul täiendus­õppena.

Täiesti uute moodulitena avatakse kolm kõrvaleriala – ettevõtlus moedisainis, ettevõtlus sise­arhitektuuris ja ökodisain sisearhitektuuris – mis sünnivad koostöös Euroakadeemia ärijuhtimise ja keskkonnakaitse teaduskondadega. Eelpool esitatud edukate vilistlaste näitel on selge, et nii moedisainis kui ka sisearhitektuuris tuleb paljudel tegutseda iseenda tööandjana, seepärast on ettevõtluse kõrvalerialamoodulite avamine loogiline samm nende õppekavade arenduses.

Ka ökodisaini kõrvaleriala avamiseni on jõutud valdkonna vajadusi ja arengutrende jälgides. Koostöös keskkonnakaitse teaduskonnaga antakse üliõpilastele baasteadmised ökoloogiast, mis on seotud inimese tervisliku ja ohutu keskkonna loomisega ning eriti kaasaegsete elu- ja tööruumide ning muude ühiskondlike ruumide kujundamisega. Kõrvaleriala moodul hõlmab keskkonnateaduste aluseid ja põhiaineid, mis annavad üliõpilasele teadmised mõista sisekujunduses kasutatavate materjalide ja töövõtete keskkonnajalajälge ning oskused seda jalajälge vähendada.

Nüüd tuleb uued õppekavad esitada kinnitamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile. Ministeeriumi heakskiidul saab uued õppekavad ka ametlikult avatuks kuulutada. Euroakadeemia kujunduskunsti teaduskond ootab uusi üliõpilasi motivatsioonivestlustele 29. juunil, 13. ja 27. juulil ning 10., 17. ja 24. augustil. Registreerumine ja lisainfo kodulehel.

Euroakadeemia on rajamisest peale olnud tulevikuteadlik erakõrgkool, koolitades üliõpilasi, kes saavad hakkama uues muutuvas maailmas, olgu tegu moekunstniku, sisearhitekti, ettevõtja, tõlgi või keskkonnaspetsialistiga.