"Eestist põgenemisest rääkisime jalutuskäikudel metsas. Kartsime isegi kodus, et kuulatakse pealt," meenutab klaverikunstnik ärevat aega.

Kõige rohkem olid Randalud mures sellepärast, kuidas lähedastele äraminemist hiljem selgitada. "Õnneks kõik lähedalseisjad mõistsid meie valikut ning tõeliselt tugevaid sõprussidemeid ei lõhkunud ka aeg ja vahemaa," möönab Kalle tagantjärele.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena