Vali kutsekoolis õige eriala: 3 müüti toitlustusteenindusest

Toitlustusteenindus on lai valdkond, mis eeldab töötajatelt erinevaid oskusi ja teadmisi mitmekeelsest kliendisuhtlusest kokanduse põhitõdedeni. Oleme välja toonud kolm ekslikku tõekspidamist, mille peale tasuks kindlasti enne toitlustusteeninduse erialale õppima või tööle asumist mõelda.

1. Toitlustusteeninduse töö sobib taskuraha teenimiseks igaühele

Mitmed noored otsivad õppimise kõrvalt taskuraha teenimise võimalusi ja lähevad tööle kohvikusse või mõnda teise toitlustusasutusse. Kindlasti saab usin noor uuel ametikohal hakkama, kuid ettekandja töö eeldab nii füüsilist kui ka vaimset vastupidavust ning mitmekülgset ettevalmistust.

Restoraniteeninduse õppimine tagab töötajale õiged tehnilised oskused ja ametialased teadmised. Praktilised nipid ja kindlad töövõtted lihtsustavad tööd, võimaldavad aega optimaalselt kasutada ja vähendavad jalavaeva. Samuti on restoraniteeninduse juures väga oluline suhtlusoskus ja rõõmsameelsus, mis on klientide jaoks esimene märk heast teenindajast. Tänases hotellinduse-, restorani- ja teenindusmaailmas on hakkamasaamiseks vajalik ka võõrkeeleoskus – Eestis on võõrkeelena esikohal kindlasti inglise keel, aga olulised on ka vene ja soome keel.

Toitlustusteenindajale tulevad tema töös kasuks järgmised omadused:

* suhtlemis- ja teenindusvalmidus;

* viisakus, tähelepanelikkus, sallivus;

* kohanemisvõime, pinge- ja stressitaluvus;

* koostöövalmidus;

* vastutusvõime (usaldatavus, korrektsus, täpsus, kohusetunne, enesedistsipliin);

* emotsionaalne stabiilsus;

* hea mälu;

* hea kuulmine;

* hea väljendusoskus ja selge diktsioon;

* hea haistmismeel;

* õpi- ja arenemisvalmidus;

* keskendumisvõime;

* iseseisvus ja otsustusvõime.

2. Toitlustusteenindajana pean oskama vaid taldrikuid kanda

Toitlustusteenindaja töö on täis väljakutseid ja sõltub suuresti toitlustusasutusest, kus töötatakse. Esindusrestoranis töötavalt restoraniteenindajalt oodatakse teistsuguseid teadmisi ja oskusi kui bistroos töötavalt ettekandjalt. Näiteks piduliku lõunasöögilaua katmine hõlmab salvrättide voltimist ja lauanõude sättimist vastavalt etiketile. Bistroos töötav ettekandja peaks aga olema kiire kohanemisvõimega ja väga rõõmsameelne suhtleja.

Olenemata toidukoha suurusest on iga teenindaja kõige olulisem oskus koostööoskus. Toidukoha köögi ja teenindava kaadri vahel on igapäevaelus väga tugev koostöö. Mida laiemad on töötaja teadmised köögi tööpõhimõtetest, seda suurem on eelis kujuneda väga heaks teenindajaks. Oskus roogasid tutvustada ning küsimustele ladusalt vastata võlub iga klienti. Samas on mitmekülgsete teadmistega teenindajal aimdus, mis ja kuidas köögis toimub, ning tagab talle enda tegemistes turvatunde. Teenindajal on oluline roll ka koka jaoks – just tema edastab kööki klientide tagasiside ja kutsub peakoka klientide tänuavalduse ajaks saali.

Toitlustusteeninduse valdkonnas tuleb pidev enesetäiendamine alati kasuks, et olla kursis valdkonna arengutega ja arendada ettevõtte teenindus- ja organisatsioonikultuuri.

3. Toitlustusteenindus on naiste amet

Eestis on tõepoolest enamik ettekandjaid ja restoraniteenindajaid naised, kuid välismaal on pidanud ja peavad neid ameteid eeskätt mehed. Näiteks Prantsusmaal tuleb noorel tütarlapsel end tõestada, enne kui talle usaldatakse sama auväärt töö, nagu elukogenud kelneritele. Tegelikkuses on toitlustusteenindus füüsiliselt üsna raske töö ning eeldab head vastupidavust, mistõttu eelistatakse ka Eestis näiteks catering’is, kus tuleb nõusid ja kaste tassida, järjest enam meesteenindajaid.