Mida Eesti noored tegelikult meie pereväärtustest arvavad
Kas traditsioonilised pereväärtused on iganenud? Kuidas suhtuvad tänapäeva noored pereloomisse, klassikalistesse soorollidesse ja traditsioonilistesse pereväärtustesse? Otsustasin seda lähemalt uurida, et ümber lükata või leida kinnitust väitele, et traditsioonilisi pereväärtusi peetakse tagurlikeks soorollide hägustumise pärast.
Viimaste aastakümnete jooksul on traditsiooniline arusaam perekonnast, eriti lääne kultuuriruumis, hägustunud ja sageli peetakse normaalseks ka samasooliste vanematega peresid. Hägustunud on ka soorollid perekonnas. Tihti peetakse normaalseks, et isa jääb ema asemel koju lapsi kasvatama. On ka neid, kes sellele viltu vaatavad, pidades mehe poolt naise rolli üle võtmist nõrkuse märgiks.
Oma uurimistööga soovisin panna õpilasi ühtlasi mõtlema soorollide vajalikkuse üle. Samuti ärgitas mind sellesse teemasse süvenema 1. jaanuarist kehtima hakanud kooseluseaduse ümber käiv ja Eesti rahva hulgas furoori tekitanud debatt.
Selgitamaks noorte arvamusi, korraldasin SÜGi 10. ja 12. klasside õpilaste seas küsitluse, millele vastas kokku 130 noort, kellest 60 olid noormehed ja 70 neiud.
Traditsiooniline = diskrimineeriv?
Küsitluse täitjad pidid väljendama oma seisukohta kahe teesi suhtes: naised
peavad loobuma karjäärist laste saamise nimel; mehed peavad teenima suurema osa perekonna sissetulekust. Lisaks ootasin selgitusi, miks küsitletud soovivad või ei soovi peret luua, mitu last soovivad saada, millised on nende jaoks tähtsaimad pereväärtused, mida soovivad ise peret luues edasi kanda, kui tähtis on asjaolu, et lapsevanemad lahku ei koliks, jne.
Kuidas siis suhtuvad õpilased naise traditsioonilisse Kinder-Kirche-Küche (sks k. lapsed-kirik-köök) rolli ja mida arvavad sellest, et mehed peaksid teenima suurema osa perekonna sissetulekust?
Küsitlusele antud vastustest selgub, et enamik ei nõustu seisukohtadega, et naine ja mees peaksid täitma traditsioonilist rolli perekonnas. Väitega, et naine peaks loobuma karjäärist laste kasvatamise nimel, nõustus 130 küsitletust 22, kellest 11 olid neiud ja 10 noormehed. Sellega, et mehed peaksid teenima suurema osa perekonna sissetulekust, nõustus 130 küsitletust 47, kellest 26 olid neiud ja 21 noormehed.
Minu arvates on väitega, et naised peaksid loobuma karjäärist laste kasvatamise nimel, nõustujaid vähem seetõttu, et traditsioonilist nägemust naiste rollist peetakse tänapäeval naiste suhtes diskrimineerivaks.
Õpilastel tuli hinnata skaalat, mis puudutas lapsevanemate koos elamist (1 – tähtsusetu, 5 – väga tähtis) ja põhjendada oma arvamust. 130 vastajast 71 (33 neidu ja 38 noormeest) pidas vanemate kestvat kooselu väga oluliseks, põhjendades oma valikut emaliku hoolitsuse ja isaliku kaitse tähtsusega. Näiteks annab ema pojale tulevase pruudi valimiseks eeskuju ja isa näitab, milliseks ise kujuneda. Lahutuse tagajärjel jääb vastanute arvates kasvatus aga puudulikuks ja lastel on raske oma aega jaotada mõlema vanemaga koosveetmiseks, mis omakorda tekitab stressi. Väideti, et pere peab kestma surmani laste nimel.
Mitmed tundsid muret eelkõige väiksemate õdede ja vendade käekäigu üle pärast vanemate lahutust. Oli ka õpilasi, kes põhjendasid valikut läbi enda kogemuse. Olles ise elanud üle vanemate lahutuse või kasvanudki ilma ühe vanemata ja tundnud selle puudujääke, soovitakse oma järglastele tagada elu tugevas ja terves perekonnas. Õpilased, kes pidasid vanemate kooselu üsnagi oluliseks (5-palli skaalal 4), väitsid, et laste nimel peaksid vanemad olema koos nii kaua kui vähegi võimalik, aga pidevad suured probleemid on samuti traumaks. Oldi ka arvamusel, et lahutuse järel ei muutuks nende suhted vanematega ja sellise olukorraga on võimalik edukalt hakkama saada. Kõige olulisemaks peeti vanemate head läbisaamist.
Number kolme valinud vastajad leidsid, et kui vanematel läbisaamist ei ole, siis rikub laste pärast koos olemine perekonna dünaamikat veelgi, sest kui pole armastust, pole ka toimivat perekonda. Peamiseks peeti vanemate õnne.
Number kahe valinud noor oli arvamusel, et laps kannatab rohkem igapäevaste tülide tõttu kui lõpliku lahkumineku pärast. Number ühe valinud selgitasid, et peavad tähtsaimaks rahu, olenemata sellest, kas vanemad elavad koos või mitte. Arvati ka end saavat väga kergelt iseseisvalt ilma vanemateta hakkama, mille puhul ei oma nende kooselu tähtsust.
Õpilased, kes 7-14aastasena on elanud üle vanemate lahutuse, väitsid, et alati ei ole tore elada mõlema vanemaga. Kui ka ema ja isa on sunnitud lahutama, siis peamine on hoolitseda selle eest, et laps end üksiku ja tähtsusetuna ei tunneks.
Väärtused, mida edasi kanda
Palusin vastajail välja tuua kolm olulisemat perekondlikku väärtust, mida nad tahavad ka oma lastele edasi kanda. Andsin vastajatele ette 11 valikuvarianti: sõltumatu eneseväljendus, tolerantsus, sündsus, viisakus, patriootlikkus, ausus, ühtehoidvus, iseseisvus, julgus, tagasihoidlikkus ja “muu”. Viimase juures said noored pakkuda välja oma ideed, et anda edasi võimalikult täpne nägemus kõige olulisematest perekondlikest väärtustest.
Nii neidude kui ka noormeeste seas osutus populaarseimaks väärtuseks ausus. Seda pidasid üheks tähtsamaks väärtuseks umbes 61% neidudest ja ligikaudu 48 % noormeestest. Edasi läksid aga sugupoolte arvamused lahku. Teisena sooviti neidude poolt kõige enam edasi kanda ühtehoidvust (ligi 12%). Noormeestest pea 15% valis kolme tähtsaima väärtuse hulka, mida soovitakse oma lastele edasi kanda, iseseisvuse, mida tähistati teisena kõige rohkem. Variandi “muu” valinud õpilased pakkusid veel juurde hoolivuse, enese väärtustamise, iroonia ja koos aja veetmise.
Esitasin gümnasistidele ka küsimuse, mitu last soovivad nad tulevikus sünnitada/üles kasvatada. Vastanud neidudest ei soovi last sünnitada ega üles kasvatada kolm, noormeestest ei soovinud järglasi kaks. Põhjendused olid järgmised: “ma ei ole selline inimene”; “mulle ei meeldi inimesed”, “ma ei usalda inimesi”.
Üks kuni kaks last soovis saada 58 vastanut – 34 noormeest ja 24 neidu. Minimaalse laste arvu soovi põhjendati eelkõige karjääri olulisusega. Kahe lapse üleskasvatajana näeb end 31 vastanut. Nendest 12 olid noormehed ja 19 neiud. Selgitati, et ilma lasteta poleks elul mõtet ja sugupuu jätkumine on väga tähtis. Paljude jaoks on lastesaamine ka üks unistustest.
Kolme kuni nelja last soovis 17 noormeest ja 18 neidu. Nende vastanute arvates on see loomulik elu jätk ning pere on nende jaoks väga tähtis. Oluliseks peeti ka rahvaarvu säilitamist. Lapsed pakuvad nendele noortele palju rõõmu ja neile meeldib pereelu.
Kuni 5 last soovis saada 1 neiu, kes väitis, et iga naise kohus on olla ema.
Küsitlus, mille oma kaasõpilaste seas läbi viisin, näitas, et noorte jaoks on pere heaolu väga tähtis ning tulevikus pere loomine samuti. Perekond püha, kuid traditsioonilised meeste ja naiste rollid on noorte arvates aegunud. Aina enam märgatav on tendents, et naine võib täita perekonnas mehe rolli ja ka vastupidi.
Püstitatud hüpotees, et traditsioonilisi pereväärtusi peetakse tagurlikeks soorollide hägustumise pärast, leidis kinnitust. Enamik vastanuid näeb, et traditsioonilisi soorolle ei peaks enam tänapäeval kummardama.
Allikas: Saarte Hääl
