Kellel on õigus puhtale keskkonnale?

Puhas elukeskkond on igaühe põhiõigus, kuid kahjuks ei taipa igaüks seda õigust alati nõuda. Ja paljudel juhtudel pole see võimalikki. Jah, me saame ise hoiduda looduse reostamisest, rakendada puhtamaid tehnoloogiaid, tekitada vähem jäätmeid ja seeläbi säästa keskkonda. Aga mida teha loodusliku saastefooniga?

Looduslik kiirgusfoon Eestis ei tohiks kedagi üllatada, sest see kohal enne kui meie eellased siinmail pesa punuma hakkasid. Lähemal uurimisel aga selgub, et üldine teadlikkus radooni olemasolust loodusliku kiirgusfoonina on Eesti elanike seas pigem madalavõitu. Radooni teema on Eestis aegajalt ikka uudiskünnist ületanud ja siis jälle vaibunud. Avalik debatt Eesti ühe müstilisema maavara, diktüoneemakilda rakendamisest riigi jõukusevankri ette pole küll just liiga tuliseks läinud, kuid on leidnud siiski vastuolulist kõlapinda. Radoonikaardi Tallinna piirkonna ja Eesti kohta leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Kuid sellest, miks radoon meie eluruumidesse tungib ja kuidas sellest hoiduda, on vähe räägitud. Radoon ühes kodus võib olla vägagi konkreetne oht tervisele. Paradoksaalsel kombel võivad tänapäevased energiasäästlike majade keldrid oma tuule- ja niiskustõketega osutuda radoonitundlikel aladel hoopis ohtlikeks radoonikogujateks vastupidiselt „hästi tuulduvate“ keldritega vanematele majadele.

Euroakadeemia keskkonnakaitse teaduskonnas on radooni käsitletud mitmes lõputöös. Euroakadeemia on võtnud oma missiooniks koolitada oma teiste erialade kõrval ka keskkonnaspetsialiste, kes tahavad võtta osaluse ja vastutuse keskkonnaotsuste tegemisel nii Eestis kui välismaal. Üks sel aastal kaitstud lõputöö uuris aga radooniga seotud terviseohtu hoopis uue nurga alt. Kui Põhja-Eesti rannikuala kõrge looduslik kiirgusfoon tundub arusaadav ja põhjendatud, siis hoopis raskem on tunnetada reaalset radooniohtu mõnes spaas. Ometi on meie põhjarannik pikitud ridamisi spaade, puhkeasutuste ja sanatooriumitega, alates Narva-Jõesuust kuni Laulasmaani. Selle lõputöö uudsus ei seisne üksnes selles, et uuriti radoonitundlikus vööndis paiknevaid tervishoiuasutusi. Töö tulemusena tuvastati seos väga suurtes kogustes põhjavee (mis pumbatakse sellestsamast radoonirikkast maapõuest) kasutamise ja võimalike radoonist põhjustatud tervisehädade vahel nende tervishoiuasutuste töötajatel. Jah, kui paljud meist mõtlevad Viimsi, Laulasmaa või Toil spaa basseinivette sulpsates radooni peale? Töö juhendaja, Euroakadeemia õppejõu akadeemik Anto Raukase hinnangul on tegemist väga vajaliku tööga ja probleemile tuleb tähelepanu juhtida.

„Rahvusvaheline üliõpilaskond ja huvitav mitmekülgne õppe- ja uurimistemaatika on omaette rikkus, mis ühendab tihti erinevaid arusaamu meile kõigile vajaliku elukeskkonna väärtustamisest nii, et me kõik saame targemaks ja siin saadus tarkus hakkab peagi levima maailma,“ ütles Euroakadeemia rektor Jüri Martin.

Euroakadeemia suund on selgelt rahvusvaheline ja keskkonnakaitse teaduskonna õppejõud on vaieldamatult rahvusvahelise mainega. Akadeemik Anto Raukas ja professor Rein Ratas osalesid ÜRO Rio de Janeiro 1992 tippkohtumisel. Professor Enn Kaup on rahvusvaheliselt tunnustatud järvede uurija, üheksa Antarktika ekspeditsiooni liige. Täna õpib Euroakadeemias üliõpilasi juba 14‑st riigist. Lõppeva õppeaasta diplomi- ja magistritööde teemad olid tõeliselt rahvusvahelise ulatusega: loodusliku gaasi kasutamise võimalused laevamootorite kütusena, võõrliigid Läänemeres, keskkonna degradeerumine ja atmosfääriõhu saaste Nigeerias, metsalangetamise keskkonnamõju Venemaal, keskkonnaseire korraldamine Kasahstanis.

Siiski pole keskkonnakaitse õppekavade arenduses unustatud ka kohalikke loodurikkusi. Uuest õppeaastast saab rakenduskõrgharidusõppes omandada keskkonnakaitse spetsialisti erialal ka geo- ja ökoturismi kõrvaleriala. Keskkonnakaitse teaduskond ootab uusi üliõpilasi sisseastumisvestlustele 27. juulil ning 10., 17. ja 24. augustil Tallinnas Mustamäe tee 4. Registreerumine ja lisainfo kodulehel. Uuest õppeaastast alustab Euroakadeemia õppetööd avaramates ja mugavamates ruumides aadressil Tondi 55, ajaloolises Tondi kasarmute kompleksi ühes renoveeritud hoones.

Euroakadeemia on rajamisest peale olnud tulevikuteadlik erakõrgkool, koolitades üliõpilasi, kes saavad hakkama uues muutuvas maailmas, olgu tegu moekunstniku, sisearhitekti, ettevõtja, tõlgi või keskkonnaspetsialistiga.