Kino Sõprus viib teid peagi romantika ja seikluste Pariisi!
25.-31. augustil toimub Kinos Sõprus retrospektiiv "Igavene Pariis", mis viib vaataja maale, mis eksisteerib ainult unistustes. 7 režissööri, 7 filmi ja 7 ajastut näitavad selle maagilise linna erinevaid pooli ja elanikke. Kujutluste Pariisis elavad rahumeelselt koos uus ja vana aeg, nostalgia ja uue tekkimine. Kõige kohal hõljub saavutamatu chic, mis rüütab ka argise asja äärmiselt stiilseks ja külgetõmbavaks
Avafilmina näeme üht maailma kaunimat filmi ja maailma kaunimat armastuslugu. Jean Vigo "L’Atalante" (1934) räägib jõelaeval sõitvast noorpaarist, kelle õnnelikku mesinädalasse sekkub saatuslikul kombel linn. See linateos on mitmeid kordi valitud maailma parimate filmide hulka. Miles Davisi loodud legendaarne soundtrack juhatab Jeanne Moreau samme Pariisi öistel tänavatel Louis Malle film noiri meistriteoses "Lift tapalavale" (1958). Jean-Pierre Léaud hiilgab Jean Eustache’i ligi neljatunnises kultusfilmis "Ema ja libu" (1974). Linateos koondab endasse Pariisi intellektuaalide eksistentsiaalse maailmavalu lõputu iroonia ning laialivalguvad filosoofilised vestlused naise ja mehe suhetest. 1970ndatel oli Pariis ultramoodsa linnaplaneerimise fookuses. Marco Ferreri kritiseeris ja ironiseeris uue ning vana aja kokkupõrget lustlikus vesternis "Ärge puutuge valget naist" (1974). Sündmused leiavad aset südalinna tohutus liivaaugus, kuhu kohe pärast filmivõtteid hakati rajama Les Halles’i kvartalit ja ostukeskust. Filmi peaosades säravad Catherine Deneuve, Marcello Mastroianni ja Michel Piccoli.
Ameeriklased haaravad linna oma embusse Stanley Doneni filmis "Naljakas nägu" (1957). Pariisi vasakpoolsetest filosoofilidest huvitunud ameeriklasest raamatukoi meelitatakse tippmoe maailma – ja ka armuma Pariisi linna. Filmi südametemurdjana laulab ja tantsib Fred Astaire ning kangelannana särab igikütkestav Audrey Hepburn. Disney koguperefilmis "Aristokassid" (1970) satub aristokraatidest kassiperekond ebamugavate juhtumite tõttu kaugele oma luksuslikust kodust Pariisi parimas linnaosas. Seejärel tutvuvad nad aga Pariisi katustel jämmiva vinge kassibändiga ja hulkuvate kasside kuninga, sarmika Thomas O’Malleyga. Filmiseeria krooniks on kriminaalfilmide pärl, Jacques Beckeri "Käed eemale noosist!" (1954), mis sukeldub Pariisi süngesse allilma. Oma aja kultusnäitleja Jean Gabini kehastatud tegelases materialiseerub linna hämarate põiktänavate lootusetus ja saatuslik ükskõiksus. Öö läbi kestnud klaperjahi lõppedes naaseb mees tegevuste algpunkti – restorani, kus ta on püsikunde, ning tellib ükskõikselt tavapärase prae. C’est la vie!
