Tahan suuremaid lihaseid!

Rääkides kehakaalust, on enamik inimesi hädas liigsete kilodega. Siiski leidub ka neid, kel mureks kõhetu kehaehitus ja väike lihasmass. Tavaliselt on need inimesed, kes väidavad, et võivad süüa kõike suurtes kogustes, kuid kaalunumbrit see ei kõiguta. Nendest alljärgnevalt juttu tulebki.

Tavaliselt soovivad kaalu suurendada murdeeas noormehed, kel lihasmass pikkusele järele ei jõua. Sama probleemi ees on sageli ka noorsportlased ning tütarlapsed, keda kõhna figuuri pärast vahel tagaselja anorektikutekski peetakse. Tegelikult on eelkõige tegemist ealiste ja individuaalsete iseärasuste või pärilikkusega.

Paljudel inimestel ongi kõhetu kehaehitus ning lihasmass geneetiliselt ettemääratud. Kui vanemad on seisnud silmitsi madala kaalunumbriga, on see tõenäoliselt tuttav teema ka lastele. Sel juhul on kehakaalu võimalik küll mõningal määral spetsiaalse toitumisega suurendada, kuid ainult teatud tasemeni. Nii ei saa näiteks pikamaajooksjale omaste kehaliste eeldustega noormehest ka parima tahtmise juures suure lihasmassiga kulturisti või kuulitõukajat.

Kui geneetilist soodumust pole, on lihas-ja kehamassi tõstmine spetsiaalse menüü ja treeningu abiga reaalselt saavutatav. Mida peaks sööma ja kuidas treenima?

Uuringutes on kindlaks tehtud, et kehakaalu suurendamiseks poole kilogrammi võrra nädalas tuleb iga päev süüa 500 lisakalori väärtuses toitu. Oluline on siinjuures asjaolu, milliste toitainete arvelt lisakalorid saadakse.

Teaduslikult on tõestatud, et organism vajab kehakaalu tervislikuks tõstmiseks süsivesikuid ning regulaarseid treeninguid. Süsivesikud annavad lihastele treeninguks enam energiat ning võimaldavad neil kauem töötada. Lihaste massi ja ümbermõõtu tõstab üksnes lihaste koormamine jõutreeningu ning teiste vastupanuharjutustega, mille ajalist kestust süsivesikuterikka toidu söömine oluliselt pikendab.

Oluline on ka see, milliste ajavahedega lisakalorid saadakse. Kehakaalu tervislikuks tõstmiseks soovitatakse päeva jooksul süüa 3 põhitoidukorda (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök) ning 2 vahepala. Sobiv on süsivesikuterikas toit, millele on lisatud kaloraaži tõstmiseks mõõdukalt „häid“ rasvu (riis, pasta, kartul, täisteratooted, kuivatatud puuviljad, piimatooted, punane kala, pähklivõi, mesi, oliiviõli jne). Kilokaloreid võib päevas olla ligikaudu 3000-5000, olenevalt sellest, kui aktiivne inimene on.

Levinud on väärarvamus, et parim viis kehakaalu suurendamiseks on süüa palju valgurikkaid toiduaineid ning tarbida lisaks veel valku sisaldavaid toidulisandeid. Tegelikult üleliigset valku lihastes ei salvestata ja seega lihaste suurus oluliselt ei muutu. Nii on ka proteiinipulbrite kasutegur kahtlase väärtusega. Nende kehakaalu suurendava toime ainsaks põhjuseks on asjaolu, et proteiinijoogid sisaldavad lisakaloreid (ja süsivesikuid) ning neid on vedelikuna treeningu järgselt lihtne tarbida.

Püsivaid tulemusi toob järjepidevus ja kannatlikkus. Lisaks toidule ei tohi kindlasti ära unustada ka regulaarseid jõuharjutusi, mis aitavad lisaenergia kaudselt lihasteks muuta.