Tiina Ristimetsa ründas rannas omanike silme all võõras koer: mu ainus mõte oli, et jumal tänatud, et mu väikest poega kaasas pole!
"Tegin eile 16.30 ajal Lohusalu–Meremõisa rannalõigul oma tavapärast jalutuskäiku. See on mu üks lemmikrandasid, kus käin üksi või lastega üsna tihti," kirjutab ta.
"Kui olin jõudnud Meremõisa randa, nägin kaugel kahte inimest, kellega oli koos suur hundikoer. Jalutasin rahulikult rannal edasi. Järgmisel hetkel kargas see koer püsti ja tormas minu poole. Kui sain aru, et ta mind ründab, oli mu ainuke mõte, et jumal tänatud, et mu väikest poega kaasas pole. Koer kargas mulle jalga. Tulemuseks olid katkised riided ja verised kihvajäljed minu jalas. Olin täiesti šokis. Lisaks valule ja hirmule olin täiesti segaduses, et selline asi ka päriselt toimub," kirjeldab ta hirmsat juhtumit.
"Mind rünnanud koera omanikud püüdsid pärast minu ründamist koera kinni. Minu küsimusele, miks selline koer, kes on ründeohtlik, on rannal lahti, vastasid nad, et tegemist on väärkoheldud koeraga. Lisaks ütlesid nad, et koer ründas sellepärast, et ma jalutasin koera poole," selgitas Ristimets koeraomanike rahulikku suhtumist, enne kui nuttes ja longates koju ning seejärel EMOsse läks. "Üks koeraomanikest vaatas mu lõhkist jalga ja ütles: oh, pole midagi, haavad pole sügavad. Nad ei vabandanud ega pakkunud abi.
"Aga hingehaav ja küsimus on jäänud. Kuidas selline asi saab üldse olla võimalik?" ei suuda ta toimunut uskuda.
Veidi hiljem teatas kirjastaja Facebookis talle kaasa muretsenud inimestele: "Aitäh, et reageerite! Oma lähedaste survel, tegin eile ka politseile avalduse ja saatsin neile koeraomaniku pildi. Oma nime ta ilmselt luuletas. Aga minu eesmärk pole koera karistamine ega kättemaks koeraomanikule, vaid see, et taolised koeraomanikud päriselt ka hakkavad mõtlema. Millised tagajärjed võivad nende hoolimatusel olla."
Loe kogu postitust:
Hea lugeja, anna teada kommentaariumis, kas ka Sinuga on midagi säärast juhtunud?
