Kuidas olete vaimselt valmistunud presidendi abikaasaks saamiseks?

Helle-Monika Helme: Kas selleks üldse saab kuidagi spetsiifiliselt valmistuda? Alateadlikult aeg-ajalt muidugi mõtlen selle võimaluse peale, kuna abikaasa presidendirallis juba kord osaleb. Olen toimuvaga igapäevaselt kursis ja ei võta midagi üleliia närvidega. Esindusfunktsioon pole mulle võõras ja olles loomult avatud suhtleja, arvan, et vajalikku vaimujõudu peaks mul jätkuma.

Millisena üldse näete presidendi abikaasa rolli – millisel määral
peaks ta riigipea kõrval nähtaval olema?

H-M: Eelkõige väärika kaaslasena igas olukorras. Protokolliline kalender on nähtavaks olemisel nagunii esmane lähtepunkt, aga lisaks teeksin end nähtavaks eelkõige teemadega, mis ühiskonnas hinge kriibivad. Näiteks lapsed ja suurpered, kus kunagi pole ükski abi liiast, ning kindlasti on palju muidki põletavaid teemasid, millele tähelepanu juhtida.

Kuidas riigipea abikaasa roll teie tööde ja tegemistega sobituks:
oleks teil üldse aega selle kõige jaoks?

H-M: Olen vabakutseline muusik ja ajakirjanik. Arvan, et EV presidendi abikaasa roll ei sega mind tegutsemast ei ühel ega teisel alal. Loomulikult pole mul illusioone ses osas, nagu saaksin kõike teha edasi samamoodi, kui varem. Millestki pean loobuma, midagi tuleb juurde. Olen harjunud pühenduma kõigele, mida teen, sestap järjestan oma prioriteedid vastavalt vajadusele ning olukorrale.

Kuidas suhtuvad võimalikku elumuudatusse lapsed/lähedased/sõbrad?

H-M: Äraootavalt.

Kas riigipea abikaasaks olemise juures on midagi, mis teid kohutab
või kõhklema paneb?

H-M: Piisavalt elu näinud inimesena ei ole mind kerge kohutada. Ja kui nii peaks minema, et mu abikaasast saab riigipea, pole kõhklustel enam kohta. Siis tuleb juba tegutseda, ja seda parimal võimalikul viisil.