Psühholoog Rita Rätsepp Russell Crowe draamast "Isad ja tütred": depressioon võib saada alguse lapsepõlvest
Sel nädalavahetusel esilinastus TV1000 Premiumis film „Isad ja tütred" ("Fathers & Daughters"). Filmis käsitletavatel teemadel võtab sõna psühholoog ja näitleja Rita Rätsepp.
Üks mu klientidest keelas endale rõõmu tundmast, kuna oli lapsena saanud isalt väga tõsiselt pahandada, mis viis lõpuks depressioonini, kommenteerib psühholoog ja näitleja Rita Rätsepp laupäeval telekanalis TV1000 Premium esilinastunud filmi “Isad ja tütred”.
Rita Rätsepp: "Fraas “kõik saab alguse lapsepõlvest” on tavaelus käibel ka iroonilises võtmes ja tihti ei mõelda selle sisu tegeliku tähenduse üle. Samuti visatakse mõnikord kellegi kohta kild, et ju tal oli raske lapsepõlv. Neil fraasidel on aga tegelikult väga sügav tõde sees. Kõik saabki alguse lapsepõlvest, sellest, milline on lapse side oma esmase hooldajaga, milline on olnud tema lapsepõlve kodu ja läbielamised ning kogemused. Laps sünnib siia ilma puhta lehena ja hakkab siin planeedil elamist ja toime tulemist õppima oma kõige lähedasemate pealt, tehes seda oma loogikaga ehk nende ressurssidega, mis tal sel hetkel on.
Psühholoogina puutun igapäevaselt kokku erinevate keeruliste teemadega ja peaaegu alati jõuame välja kliendi lapsepõlve lugudeni. Näiteks aastaid tagasi oli vastuvõtul naine, kellele oli diagnoositud depressioon. Nõustamise käigus jõudsime looni varajasest lapsepõlvest, kus ta oli saanud isalt väga tõsiselt pahandada ja lausa karistada, kuna hüppasid koos teiste lastega, rõõmsalt kilgates, voodi peal. Selle hetke lapse loogikaga salvestus tema kehas info, et rõõmu ei tohi tunda, sest selle eest saab karistada. See teadmine oli alateadlikult saatnud naist kogu elu. Ta keelas endale tundmast rõõmu ja selle tulemusena miski siin elus enam lõpuks ei rõõmustanudki ning kujuneski välja depressioon.
Lapsed, kelle vanemad on lahutanud, tunnevad tihti, et nad on pere juurest lahkunud vanema poolt maha jäetud sellepärast, et nemad pole piisavalt head. Välja kujuneb madal enesehinnang ja palju juhtumid jõuavad selleni, et inimene ei armasta ennast, oma keha, tekivad toitumishäired, suhtlemisprobleemid, depressioon jne.
Raku mälu salvestab trauma hetkel info lapse selle hetke loogika kohaselt ja hilisemas elus ette tulevas sarnases olukorras see loogika käivitub. Situatsioon võib küll olla erinev, aga oluline on just tunne, mis sellega kaasneb.
Filmis “Isad ja tütred” kaotab väike tüdruk oma ema, keda ta väga armastas. Jäädes isaga kahekesi saab tema elu kõige tähtsamaks inimeseks isa. Kaotades ka isa, tekib ilmselt temas teadmine: ,,Ma ei tohi tunda armastust, kõik keda ma armastan surevad”. Kujuneb välja alateadlik hirm kedagi armastada. Hirm kaotada ja taas haiget saada viibki noore naise selleni, et ta ei saa lubada endale kellessegi tõeliselt kiinduda ehk lubada endale armastuse tunnet. Oluliseks muutub tema naiseks kujunemise teel ka tädi roll, kelle kasvatada ta lõpuks jääb. Tädi pere väljapoole paistva ideaalse pere mull on lõhkenud mehe truudusetuse tõttu ja naine hävitab ennast alkoholiga. Laps kasvab selle mustri ja teadmise sees, et armastus teebki haiget, kõik keda me armastame lahkuvad meie elust. Ennasthävitavalt käitub ka filmi peategelane, vältides oma probleeme sarnaselt tädiga alkoholi, juhusuhete ja endale sügavate tunnete mittelubamisega.
Iga naine vajab armastust ja tegelikult on naisel seesmiselt nii valus ning seda valu leevendabki ta endale haiget tegemisega. Hirmust millegi kaotamise, ilmajäämise või ka karistuse ees, mida on kogetud lapsepõlves, tehakse hilisemas elus valikuid ja otsuseid. “Tahad sa sellest rääkida?”, on igapäevaelus käibel tihti iroonilise fraasina. Tegelikult töötab just see lause kõige paremini šokis oleva inimese puhul, sest see näitab ütleja hoolimist ja valmisolekut kuulata ning annab hädas olijale võimaluse valida, kas rääkida või vaikida.
Psühholoogina näen ma igapäevaselt, kui palju on rääkimisest abi. Lisaks sellele, et rääkides hakkab lihtsalt kergem, aitab see, koos professionaaliga, teemad teadvustada, läbi töötada ja leida lahendused kuidas eluga edasi minna. Me ei saa muuta minevikku aga me saame teadlikuks paljude probleeme tekitavate asjade seoste põhjusest ja see teadlikkus aitab tulevases elus paremini toime tulla.”
