Osad emmed ja issid olid oma unised algklasside mudilased kaasa võtnud, teised rippusid paarkümmend minutit järjest telefoni otsas, et kodus oleva lapse juhendamisel õiged asjad üles leida. Kool on alanud.

Vanemad valisid nimekirjade alusel pabereid, vihikuid, kilekaasi, korrektoreid, vildikaid... Kilekaante juures seisti kõige nõutumate nägudega. Nagu alati. Oli isegi pisut vandeseltslaslik tunne seal hilisõhtul oma lapsega vajamineva üle arutleda, aegajalt teistele lastele helistada, et neile valesid asju kokku ei ostaks, lõpuks veenduda, et kõike vajaminevat siiski pole (seda värvilist kilepaberit näiteks), kassas korralik arve saada ja siis õnnelik olla, et ikka enne poe sulgemist välja saime. Nii nagu igal sügisel.

Oma viga, et seda kõike varem ei teinud. Eriti piinatud nägudega olid vastu ööd poodi saadetud isad. Korralikud vanemad hakkasid ilmselt juba neljapäeval õpikuid-vihikuid kaanetama ja kiletama ning magasid juba õiglast und. Aga mina mõtlesin kodu poole sõites sellele, et miks ei võiks olla meie õpikutel, tööraamatutel ja vihikutel kokkulepitud mõõdud? Isegi telefonilaadijad suudeti ühesuguseks saada, kui raske on siis laste tööraamatud konkreetesesse mõõtu köita? Siis ei peaks igal sügisel õpikutega koos poodi minema ja seal meeletult aega raiskama, et ikka õiges suuruses kilekaaned leida. Tihti ei leiagi.

Täiesti hämmastav, kuidas inimesed kord aastas täie tõsidusega seda kilekaaneteemat lahkama hakkavad. Seda nii omavahelistes vestlustes kui kõikvõimalikes foorumites. Et miks igal aastal sama jama — sa ei tea kunagi ette, mis mõõdus siis sel aastal sinu lapse tööraamatud ja õpikud olema saavad. On koole, kus vanemate koolieelne pakkimismaraton dopinguga kergemaks muudetakse — need koolid ostavad oma õpilastele õiges suuruses kilekaaned ära ja huvilsed saavad neid koolist tellida. Lihtne. Ja seda ei tee ainult erakoolid vaid ka tavakoolid. Aga mitte igal pool.

Ja nüüd jõuame selleni, kas need kilekaaned, mille ümber nii palju lokku lüüakse, ikka on kohustuslikud? Väga paljud arvavad, et on. Aga ei ole. Koolid kohustavad enamasti õpikuid katma mitte paberite ja kilekaantega vaid paberite või kilekaantega. Kuid eriti just algklasside lapsed tahavad oma kallile õpetajale nii väga meele järele olla. Kui õpetaja on öelnud, et on vaja panna paberid ja eriti hästi on siis, kui ka kilekaaned on ümber, siis lapsed ütlevadki kodus, et peavad olema need kilekaaned! Sest nad ju tahavad oma kalli õpetaja jaoks teha kõike eriti hästi.

Küsisime lugejatelt, kuidas erinevates koolides see teema reguleeritud on ja mis varianti pered ise eelistavad.

Velli
Sel aastal juba kolm koolilast. Õpikud peavad olema paberdatud. Kiletamine on pigem mugavus ja hoiab ka paberit ja õpikut paremini, seega saavad õpikud ka sel aastal nii paberi kui ka kilekaaned.

Helena
Mul on kaks last ja nad käivad erinevates koolides, teises ja kaheksandas klassis. Kummaski koolis pole kiletamine kohustuslik aga paber peab küll mõlemis koolis vihikutel ja raamatutel ümber olema.

Pille
Mul on kaks last teises klassis (nad on paralleelklassides). Üks klassijuhataja kirjutas, et õpikutele/töövihikutele on vaja lisaks paberile ka kilekaasi, teine ei pidanud seda vajalikuks. Ühel neist tuleb vihikutele ka paberid ümber panna ja veel kilekaanedki ümber.

Mari
Kilekaantega ei viitsi ammu enam jamada, neli aastat olen valesid ostnud ja enam ei viitsi. Viiesest pakist umbes kaks sobivad tavaliselt. Isekleepuva kilega saab ikka ka korralikult tööraamatute välimust enne ära rikkuda, kui seda enamvähem normaalselt ümber panema õpid.

Helina
Meil on elu ikka väga mugavaks tehtud selle kiletamisega. Nimelt, kui laps läheb kooli õpikutele järele, on meil võimalus osta ka kohe kilekaaned terve aasta kasutuses olevatele õpikutele! Ei mingit poes otsimist ja proovimist, väga super. Ja olen ka paberid ikka raamatutele pannud. Tundub kuidagi tugevam ja vastupidavam siis.

Helen
Meil kilekaasi ei nõuta. Meil on kodus nurgas suur ehituspoest ostetud jõupaberi rull, mida saab ikka päris mitu aastat kasutada. Kui paber hästi kinni ei püsi, saab teipi kasutada. Kui kaaned ilmetud tunduvad, saab sinna midagi ilusat peale kleepida.

Laivi
Meie perest läks sel aastal kooli kaks last. Mõlemal lapsel on palutud raamatutele ümber panna kas paber või kilekaaned. Aga minu lapsed tahavad, et oleks paber ja siis paberi peal veel kilekaaned ka. Pidi ilusam olema.

Liia
Vihikutele paberid ja kilekaaned, töövihikutele ja raamatutele kilekaaned.

Monika
Õpikutele on kaaned-paberid kohustuslikud, töövihikutel soovituslikud, vihikutel ikka hea, kui ka kilekaaned ümber, siis kestavad kauem.

Mari
Meil müüakse õnneks koolis klassidele sobivas suuruses kilekaasi, seal on aga selline kummaline nüanss, et müüakse ainult ühel päeval ja kui siis pole raha kaasas või last koolis, siis jääd ilma.

Katrin
Kaaned ikka palutakse ümber panna, kiled pole kohustuslikud, aga laps ise tahab. Eelmine aasta ôppis koolis ise kaasi ümber panema ja ma ei pidanud ise tegema midagi. Selle kooliaasta alguseks oli see oskus kahjuks aga ära ununenud.

Niisiis, kulla vanemad, ei ole see piin kilekaante pärast tingimata vajalik. Kui soovite, pange, kui ei, pole ka midagi hullu. Kellel aga eriti head närvid ja käedki osavad, see võib lausa isekleepuvat kilet proovida. Mina kleepisin seda poole neljani öösel ja tunnen end lausa kangelasemana. Aga täna pean jätkama, algaja asi, kõike ei jõudnud ikka ära teha. Kui lapsed saavad paberid ise pandud, siis kiletamine on tõesti midagi muud.

Kui lisasime Pere ja Lapse lehele Nipinurga õppevideo selle kohta, kuidas võiks pabereid õpikutele-vihikutele ümber panna, et need kõige paremini hoiaksid ja kaitseksid, siis paari päeva jooksul vaadati seda rohkem kui 15 000 korda! Veel paar päeva ja ongi lastel selle video ja vanemate näpunäidete abil oma raamatute iseseisev katmne selge ja vanemad saavad hoopis järgmise teema arutluseks võtta. Näiteks, kas e-kooli ajastul ikka peab õpilastelt nõudma, et neil ka päevik oleks. Minu laste koolis on see vabatahtlik ja tütred otsustasid, et nad siiski võtavad päeviku, sest lisaks õppimisele on vaja veel nii palju asju üles märkida. Kuidas teie laste koolis päevikuga on? Kas kool nõuab ja kas lapsed vajavad?