1. "Blairi nõiafilm" ("The Blair Witch Project", 1999)

1999. aastal polnud käe otsast filmitud värisevad "dokumentaalsed" kaadrid õudusfilmides nii populaarsed kui praegu. Nüüd oleme nendega isegi harjunud, kuid toona tekitas film peapööritushooge nii paljudel kinokülastajatel, et nii mõnigi küsis pärast piletiraha tagasi, sest film mõjus lihtsalt nii halvasti. Mõnes kinos sätiti üles isegi teated, mis kutsusid inimesi üles mitte oksendama kinosaalis, vaid selleks ettenähtud kohtades.

"Blairi nõiafilm" (2016)

2. "Kurja kutsumine 2" ("The Conjuring 2: The Enfield Poltergeist ". 2016)

Tegu on juhtumiga, kus külastaja lahkus kinost, kuid seekord hoopis jalad ees. India väikelinna kinos tabas 65-aastast meest filmi ajal südamerabandus. Times of India andmetel tabas südamerabandus meest filmi viimases vaatuses. Ta kaebas valude üle rinnus ning viidi haiglasse, kuid suri enne kohale jõudmist. Olukord muutus veelgi kummalisemaks pärast seda, kui haigla töötajad palusid lahkunu kaaslasel mehe linna ääres asuvasse morgi viia, aga sinna ta ei jõudnudki. Politsei üritab lahkunu asukohas selgusele jõuda, kuid seni ei teata isegi mehe identiteeti. "Kurja kutsumine 2" paneb tõesti närvid proovile ja kui kinokülastaja on teadlik oma südameprobleemidest, siis see film pole kindlasti neile.

"Kurja kutsumine 2"

3. "Antikristus" ("Antichrist", 2009)

2010. aasta Cannes'i filmifestivalil linastunud Lars von Trieri skandaalne "Antikristus" sundis mitmeid inimesi saalist lahkuma, sest filmi aina jõledamaks muutunud vägivald oli lihtsalt väljakannatamatu. Trieri käest küsiti, kuidas ta õigustab filmis kujutatud vägivalda, kuid sellepeale vastas režissöör, et vaatajad on kõigest külalised tema maailma, mitte vastupidi.

4. "127 tundi" ("127 Hours", 2010)

See on tõestisündinud lugu mägironija ebainimlikest katsumustest päästa end pärast seda, kui langenud kaljurahn jätab ta kättpidi lõksu ühes Utah’i osariigi isoleeritud kanjonis. Film üks kõige närvesöövamaid stseene on kindlasti hetk, mil James Franco kehastatud Aron Ralstoni asub rahnu alla jäänud kätt maha lõikama. "127 tundi" pani juba enne esilinastumist inimesed Londoni filmifestivalil kinodes minestama, oksendama ja saalist lahkuma.

"127 tundi"

5. "Kõnd" ("The Walk", 2015)

Robert Zemeckise ("Forrest Gump", "Kaldale uhutud", "Tagasi tulevikku" triloogia) 2015. aasta film prantsuse köielkõndijast Philippe Petit'st aastal 1974 ja tema katsest kõndida köiel ilma julgestuseta tollal maailma kõige kõrgema hoone, New Yorgi Maailma Kaubanduskeskuse ühest kaksiktornist teise oli paljudele kinokülastajatele liiast. Filmi erakordne 3D efekt pani nii kriitikutel kui ka tavalistel kinokülastajatel esilinastuse ajal New Yorgi filmifestivalil pea ringi käima ning sundis kõrgusekartuse all kannatavad inimesed lausa kinost lahkuma. Filmi viimased 20 minutit panid proovile ka kõige tugevama närviga filmifännid - paljud pöörasid pilgu ära, kui Petit kõndis filmi finaali ajal Maailma Kaubanduskeskuse ühest kaksiktornist teise. Teised kannatasid lõpuni ära, kuid jooksid kohe tualettruumi oksendama. Režissöör Zemeckis kinnitas pärast esilinastust, et tema eesmärk oligi tekitada vaatajates kõrgusekartus.

"Kõnd"

6. "Marukoerad" ("Reservoir Dogs", 1992)

Quentin Tarantinol pole just palju filme, mis oleks sundinud inimesi kinost lahkuma, aga "Marukoerad" seda just tegigi. Sitgesi filmifestivali linastuse ajal lahkus seansilt lausa 15 inimest. Nende hulgas oli ka legendaarsete õudusfilmide režissöör Wes Craven ja veelgi legendaarsemate koletisefilmide poolest tuntud eriefektide kunstnik Rick Baker. Suurem osa inimesi lahkus hetkel, mil Michael Madseni tegelaskuju hakkas muusika saatel pantvangilt kõrva maha lõikama. Baker kinnitas pärast, et Tarantino peaks inimeste käitumist võtma komplimendina, sest "Marukoerte" vägivald mõjus väga realistlikult.

7. "Kristuse kannatused" ("The Passion of the Christ", 2004)

Mel Gibsoni 3 Oscarile nomineerinud "Kristuse kannatused" oli nii võimas, et üks naine suri seansi ajal südameinfarkti. Talle võis olla liiast filmi üks kõige olulisemaid stseene - Kristuse ristilöömine. See pole veel kõik - üks Texase noormees tunnistas pärast filmi nägemist üles mõrva.

8. "Vaimude väljaajaja" ("The Exorcist", 1973)
William Friedkini klassikaline "Vaimude väljajaja" oli omast ajast nii ees, et film pakub siiani väga hirmutavat kogemust. 1973. aastal teatati, et mitmed inimesed minestasid, oksendasid ja lausa põgenesid kinoisaalist. Hiljem küll tunnistati, et mitmed teated võltsiti, sest need oli osa reklaamist, kuid mõned kinod pakkusid vaatajatele siiski oksekotte.

9. "Raw", 2016

Kõige hiljutisem näide on õudusfilm "Raw", milles taimetoitlasena elanud naine hakkab kannibaliks. Filmi kõige verisemad stseenid mõjusid nii rängalt, et mitmed vaatajad minestasid ning neile kutsuti lausa kiirabi. Variety hinnangul on kõige verisemad stseenid loodud nii reaalselt, et õrnema närvikavaga filmifännid peaksid "Raw" vahele jätma.

"Raw"

10. "Ümberpööramatu" ("Irreversible", "2002)

Gaspar Noe filmis "Ümberpööramatu" rünnatakse ja vägistatakse üheksa minuti jooksul naist nii metsikult, et publik ei pidanud vastu ning suur osa lahkus Cannes'i ja Sundance.i filmifestivali ajal saalist. Varalahkunud legendaarne USA filmikriitik Roger Ebert leidis, et see film on nii vägivaldne ja õel, et enamik inimesi ei suuda seda vaadata.