RADAR: 30-aastane Eesti naine on elanud 2 aastat ilma rahata: avastasin tööl käies ühel hetkel, et hinges on tühjus

Viimsis sündinud ja kasvanud Elsa Saks on infotehnoloog ja harrastussportlane, kes juba üle kahe aasta on elanud ilma rahata, portreteerib telesaade "Radar" põnevat Eesti naist.

30-aastane Elsa Saks on Viimsis sündinud ja kasvanud naine. Suur huvi infotehnoloogia vastu viis ta tööle Eesti Posti. Ühel hetkel otsustas naine aga lahkuda. "Ma ei ütleks, et tööst sai siiber. Ma avastasin lihtsalt, et mul on tühjus hinges. Avastasin, et mida ma teen antud hetkel elus, siis ma ei saanud aru, kuidas see tegevus tühjust hinges täidab. Ma ei teadnud tegelikult, kuidas seda täita, aga otsustasin, et teen suure muutuse elus."

2011. aasta septembris, kui hing tahtis muutust, uuris Elsa sõbranna, kas Elsa sooviks temaga koos Austraaliasse minna. Vastus oli lihtne tulema. "Läksin tööle ja ütlesin, et kahe kuu pärast lendan koos sõbrannaga Austraaliasse. Sealt hakkaski kõik pihta."

2011. aasta 4. detsembril lendas edukas IT-spetsialist ja suur harrastusspportlane Elsa Eestist ära. Tagasi jõudis ta pärast 4 aastat ja 10 kuud kestnud seiklusi nüüd septembri lõpus. Aga tagasi jõudis hoopis teine inimene kui see Elsa, kes läks.

"Ma töötasin baaris ja avastasin, et alkohol pole üldse hea keskkond. Töötasin ka vanglas, õpetasin aborigeenidele arvuti algõpet. Käisin tööl, teenisin raha ja kulutasin selle raha kohe ära. Kokku kaheksal erineval töökohal," rääkis ta.

Pärast kahte aastat jõudis Elsa oma rännakutega Taisse. Hinge taga ei olnud just ülemäära palju varandust ja ta oli dilemma ees: "Mul oli peaaegu täpne summa, et muretseda tagasipilet koju, jätkata reisimist või siis töötada välisriigis. Töötada ma ei soovinud. Mõned kuud enne Taimaad nägin ühte artiklit rahata reisimisest. Mäletan, et kui ma seda esimest korda nägin, siis mulle ei mahtunud see pähe, kuidas see üldse võimalik on. Lugesin artikli läbi ja esimene mõte, mis mulle pähe tuli, oli see, et kui ma seda üldse kunagi teeks, siis ei tohiks minu reisimine olla seotud kerjamisega. See oli minu reegel. Hakkasin otsima, kui palju inimesi rahata reisimist on harrastanud, kuidas nad on seda teinud, kuidas nad oma baasvajadused saavad täidetud - transport, söök, elukoht. Mida rohkem otsisin, seda rohkem küsimusi tuli. Mis tähendab, et mõne päeva pärast lõpetasin otsimise ja otsustasin proovida rahata reisimise omal nahal ära."

Nüüdseks on naine omal käel ilma rahata reisinud juba kaks ja pool aastat ning jõudnud välja ka Uude Maailma. "Kesk-Ameerikas sõitsin läbi 6 riiki, Mehhiko, Ameerika ja Euroopas 7 riiki. Arvan, et kokku umbes 10 000 kilomeetrit, aga ma kaotasin ratta kompuutri ära 9000 kilomeetri peal, nii et täpselt ei teagi. Keskmiselt sõitsin päevas 70 - 100 kilomeetrit päevas, aga olenes ka maastiku reljeefist."

Kuu aja pärast sõidab Elsa taas Ameerikasse, et seal alustada raamatut inimestest, keda ta on oma teel kohanud.